Lennumasin SpaceShip Two abil peaks kõigil
huvilistel tulevikus olema võimalus kosmosesse lennata, see tekitab aga
küsimuse, mis vahet on astronaudil ja kosmonaudil, vahendab portaal fyysika.ee ajakirja
Nature.
Richard Branson avaldas 2008. aasta alguses teadaande, mis ka Eesti meedias kajastamist leidis, et tal on kindel plaan valmis ehitada lennumasin, mille nimi on SpaceShip Two. Masin peaks mahutama kuni kuus reisijat ja kaks meeskonnaliiget ning sellega peaks põhimõtteliselt kõigil soovijatel olema võimalus kosmoselennuks. Kusjuures pardale pääsemine ei olekski üle mõistuse kallis (kuuldavasti umbes miljon krooni). Samas me teame ja oleme kuulnud, et kosmoselennud on väga kallid, väga keerulised ning kosmonaudid peavad olema füüsiliselt väljapaistvalt tugevad. Vastuolu?
Tegelikult on siin vastuolu näiline. Nimelt on SpaceShip Two üks neid harvadest juhustest, kus odavam on ühtlasi ka parem. Nimelt teeb kosmoselennu väga kalliks ja ohtlikuks suur kiirus, mis tuleb saavutada Maa ümber stabiilse orbiidi saavutamiseks (ca 10km/s, st 18 sekundiga Tartust Tallinna). Sellise kiiruse saavutamiseks on vaja väga palju energiat (palju kütust) ning kosmonaudile mõjub stardil väga suur raskuskiirendus.
Niisamuti muudab suur kiirus väga ohtlikuks pidurdamise ja maandumise (mäletame, et mõned aastad tagasi hukkus laskumisel üks Ameerika kosmosesüstik). Aga kui me ei üritagi orbiidile minna vaid tahame pakkuda huvilistele viit minutit mikrogravitatsiooni, siis muutub kogu ettevõtmine palju ohutumaks ja ka odavamaks.
Kusjuures ohutus võib siin olla näiline. Kuuldavasti on asjaga tegelev firma, Scaled Compites, saanud hiljuti trahvi, kuna loodava lennumasina mootorite katsetusel hukkus kolm firma töölist.
Aga astronaudi ja kosmonaudi vahe? Portaali hinnangul on kosmonaut see, kes on väljunud maa atmosfäärist ning liikunud orbiidil ümber maa ja edasi. Nii et kõnealusest projektist Eestile esimest kosmonauti siiski loota ei tasu.
Seotud lood
Eile sooritas USAs esmalennu erakosmoselaev SpaceShipTwo, millega soovib reisile minna ka paar eestlasest ettevõtjat.
Lennundushiid EADS ennustab, et
kosmoseturistide nõudluste rahuldamiseks tuleb kosmoselennukeid hakata tootma
seeriaviisi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.