Kosmoselendudele ennustatakse suurt nõudlust

EADSi kosmosedivisjon Astrium, kes toodab näiteks Ariane rakette, kavatseb välja tulla lennukiga, mis viiks soovijaid saja kilomeetri kõrgusele kosmosesse.

Hinnanguliselt võiks aastas leiduda 15 000 inimest, kes on valmis elu elamust pakkuva kosmosesõidu eest välja käima umbes 200 000 eurot (ligi 3,1 miljonit krooni), kirjutas BBC.

Konsortsium hindab oma tootmisvõimsuseks kümme kosmoselennukit aastas.

„Rahuldamaks turu nõudlust on vaja rohkem lennukeid kui me suudame arvata, sest kui lennud muutuvad regulaarseks, langeb koos sellega hind ning see toob veelgi kliente juurde,” ütles Astriumi tehnikavaldkonna juht Robert Laine BBC-le.

„Seejärel areneb äri lennundusest tuttava mudeli järgi. Keegi ehitab lennukid, keegi korraldab lende, keegi müüb pileteid ning keegi pakub majutusteenuseid – nii nagu ikka turismi puhul.”

Astrium ei kavatse ise hakata kosmoseturismi pakkuma, vaid kavatseb toota lennukeid neile, kes lende korraldavad. Kuigi tootmismahud pole võrreldavad Airbusi või Boeinguga on tegu siiski märkimisväärsete mahtudega.

Laine’i sõnul edeneb Astriumi rakettlennuki arendus nobedalt. Katsetused tuuletunnelis on lõppenud ning raketi mootor Romeo, mis peab lennuki viima saja kilomeetri kõrgusele on katsetes töötanud kuni 31 sekundit.

Mootor kasutab kütuseks vedela lämmastiku ja metaani segu, mis peaks tagama kiiruse kuni 1 kilomeeter sekundis, mis võimaldab lennukil väljuda Maa atmosfäärist. Umbes poole lennuki massist moodustab kütus.

Lennukisse mahub viis inimest: piloot ja neli reisijat. Kuni 12 kilomeetri kõrgusele sõidab lennuk oma mootorite toel. Seal käivitub raketimootor, mis viib lennuki otse üles – 60 kilomeetri kõrgusele jõudmine kestab kuni minuti. Siis rakett eraldub lennukist, kuid kiirusest piisab selleks, et lennuk jõuaks välja saja kilomeetri kõrgusele.

Kui lennuk hakkab kukkuma tagasi maa poole, on piloodi käsutuses väikesed põtkurid, mis hoiavad lennuki õiges asendis – kõht Maa poole.

„Kui lennuk siseneb atmosfääri sellises asendis, on aerodünaamiline väli väga suure raadiusega, see võimaldab hoida temperatuuri normi piires,” selgitas Laine. „Meie kalkulatsioonide kohaselt ei ole temperatuur lennuki tiibadel mitte üle 100 kraadi C.”

Kui lennuki kiirus langeb alla helikiiruse, kasutab lennuk taas lennukimootoreid, et naasta lennuväljale. Lennu pikkuseks arvestatakse umbes poolteist tundi.

Lennukid peavad vastu kümme aastat. Nende hooldus peaks projekti järgi olema nii hõlbus, et nädalas saaks teha ühe kosmoselennu.

Kuigi kosmoselennukid võiks põhimõtteliselt startida igalt lennuväljalt, usub Astrium, et selleks ehitatakse maailma eri punktidesse kuni kümme spetsiaalselt lennuvälja. Kindlasti ei tule asukohana kõne alla Põhja-Euroopa, sest lennuliiklus on siin niigi ülitihe, samuti takistab tihe pilvkate nähtavust.

„Euroopas oleks tõenäolisim asukoht Vahemere ümbruses, sest seal on taevas enamasti sinine ning saja kilomeetri kõrguselt on võimalik näha mägesid, merd ja rannikut,” ütles Laine.

Esimesena jõuab kosmoseturismilendudeni Richard Bransoni SpaceShipOne. Laine’i sõnul on Astrium teine.

„Täna me veel ei tea, kuidas jõuda kosmosesse odavalt. Kui regulaarselt õnnestub tõusta saja kilomeetri kõrgusele, annaks see motivatsiooni ehitada lennuk, mis ei lenda lihtsalt üles ja alla, vaid ühest maakera otsast teise. Kui Ariane 5 stardib, siis 15 minutit hiljem on ta üle Euroopa ning 45 minutit hiljem juba Vaikse ookeani kohal.”