Kulla hind jätkas eile alanud langustrendi
pärast seda, kui USA rahandusministeerium kinnitas, et nad toetavad
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kullareservi mõningast vähendamist, kirjutab
Bloomberg.
Osa IMFi 98 miljardi dollari suurusest kullareservist tuleks lühiajaliste kulude katteks müüa, kinnitas uudisteagentuurile ministeeriumi välisasjade osakonna juht David McCormick. USA on IMFi suurim osanik. Valuutafondi reservides on 3217,3 tonni kulda olles sellega USA ning Saksamaa järel institutsionaalsetest kullareservide omanikust kolmandal kohal.
Täna hommikul langes kulla hind protsendi võrra 930,23 dollarini unts. Viimase seitsme aastaga on väärismetalli hind aga enam kui kolmekordistunud kerkides 21. veebruaril rekordilisele 953,91 dollarini unts.
USA seadusandja võib aga kullareservide müüki käsitleva seaduse blokeerida. Varem on seda tehtud 1999. ja 2005. aastal, aga seekord ei pruugi nii juhtuda, sest kulla hind on piisavalt kõrge, arvavad mõned analüütikud.
Seotud lood
Alma-Ata tolliametnikud pidasid kinni
reisija, kes tahtis üle piiri vedada 55,5 kg kuldehteid, vahendas Lenta
kohalikku uudisteagentuuri Kasahstan Segodnja.
Kanada keskkonnaorganisatsiooni Environment Canada andmetel viskasid
kanadalased 2002. aastal ära 49 177 tonni arvuteid ja monitore. Tänaseks on see
number tõenäoliselt veelgi suurenenud.
Käesoleva aasta 15. aprillist jõustub
väärismetalliseaduse muutmise seadus, mille kohaselt
saavad jaekaupmehed ja pandimajad õiguse väärismetalliga kaubelda.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.