Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart
Siimanni sõnul esindab tahaks komitee Kristjan Rahnuga väga rääkida, kuid pole
õnnestunud sportlasega kontakti saada.
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann rääkis täna Raadio 2-e saates „Kõik puhuvad!“ lõbumajaäris süüdistatava kümnevõistleja Kristjan Rahnu toetusrahade peatamise ja olümpiakandidaatide hulgast välja arvamise põhjustest.
Siimanni sõnul esindab sportlane elukutset, kus on tähtis aus mäng: „Me tahaksime väga temaga rääkida. Piisaks inimlikust suhtlemisest. Olen talle mitmeid kordi helistanud, kuid pole saanud kontakti.”
„Vaadakem asja laiemalt. Kui kohtunikule esitatakse kahtlustus altkäemaksu võtmises, kas siis kohtunik võiks jätkata tegevust kuni ta kohtus süüdi või süütuks tunnistatakse, või on otstarbekas, et tema tegevus kohtunikuna peatatakse? Või liiklusinspektor, kellele esitatakse kahtlustus kuriteos. Kas liiklusinspektor peaks jätkama tööd, kuni mitmete kuude järel tuleb otsus kohtust. Sarnane olukord on ka sportlastega - me ei süüdista, aga me peatasime tema rahastamise,“ selgitas Siimann, kelle sõnul tegutseti viivitamatult, sest info pärines ametlikust allikast, mitte kollasest ajakirjandusest.
EOK juht Siimann pole nõus, et Olümpiakomitee reetis Kristjan Rahnu. „Me ei ole tema selja tagant ära läinud, me soovime temaga kontakti. Kristjan ei ole meiega suhelnud, kuid meie tahaksime suhelda küll. Kordan veelkord, et sportlane on eeskujuks, ja praegu ei ole meil informatsiooni, et kahtlustused on ümber lükatud,“ lisas Mart Siimann.
Seotud lood
Bordelliskandaali sattunud Kristjan Rahnu
kaotab viimasegi suursponsori, lisaks teatas olümpiakomitee, et ei arvesta enam
Rahnu kui Pekingi olümpia kandidaadiga, kirjutas Postimees.ee.
Prostitutsiooni vahendamise kahtlusega
kinnipeetud kümnevõistleja Kristjan Rahnu pöördus avalikusse poole kirjaga,
kus ütleb, et ta ei ole kupeldaja, kuid on ometi teinud vigu.
Pekingi olümpiamedalist unistanud
kümnevõistleja Kristjan Rahnu vahistati teisipäeval kahtlustatuna bordelli
pidamises ja lõbutüdrukult raha käest võtmises ehk avalikus varguses, kirjutas
Postimees.
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!