Riik läks Natura-alade moodustamisel üle piiri

Hädasti vajab Eesti riik korraldavat looduskaitset, mis oleks läbipaistev ning võimaldaks looduse keskel kõrvuti elada nii kohalikul maainimesel kui ka piiritagusel turistil.

Saaremaale puhkekompleksi rajada sooviv ettevõte põrkus planeeringu koostamise käigus konfliktiga, mis on kogu Eestile iseloomulik, sest meie riigil puudub haldussuutlikkus täita Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustusi.

Nii tuli maaomanikul, OÜ Suviste Põllumajandussaadused, käia maha kohtuvaidlus riigiga. Vaidluse käigus tuvastas Tallinna halduskohus, et kinnistuid osaliselt hõlmanud hoiualad olid moodustatud valesti. Riik ei korraldanud eeluuringuid, et selgitada hoiualade moodustamise põhjuseid. Kohus tegi seetõttu otsuse ala hoiualaks arvamine tühistada. Samuti leidis kohtus kinnitust fakt, et keskkonnaministeerium ei teinud hoiualade moodustamist seaduslikult.

Kohtuotsuse alusel võib järeldada, et Natura-alade moodustamisel on riik Eestis ületanud oma volitusi ja kahjustanud maaomanike huve. Pole teada, kui ulatuslikke piiranguid Natura programmi varjus moodustatud uued hoiualad sisuliselt tähendavad.

Kohtuvaidlusest ja ala suurusest lähtuvalt võib prognoosida, et planeeringu koostamine ja menetlemine võtab veel mitu kuud. Enne planeeringu kehtestamist peaks valmima keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Kohtusse pöördus maaomanik just seetõttu, et hinnangu koostamisel ei saadud riigilt uuringuid, mis väidetavalt olid tehtud.

Jõuti olukorrani, kus keskkonnaministeerium proovis maaomanikult mõju hindamisel välja pressida uuringuid, mis pidanuks neil endal tehtud olema.

Nii selguski, et keskkonnaministeerium ei olnud Natura-alade eelvalikut ja hoiualade lõplikku määramist põhjendanud ühegi tõsiseltvõetava väliuuringuga. Riikliku looduskaitsekeskuse kui keskkonnaministeeriumi allasutuse töötaja julges suisa avalikul arutelul välja öelda, et Natura-alasid moodustati vaid Eesti põhikaardile vaadates. Ta väitis, et kui kaardil hakkas silma alade moodustamisega tegelenud inimesele sobiv ala, määrati see tulevaseks hoiualaks. Fakte ei uuritud, sest väidetavalt polnud aega ja raha.

Ministeerium unustas, et piirangu vajalikkust tuleb ka põhjendada. Hoiuala moodustati kiiresti ja inimestelt võeti sisuliselt nii kaasarääkimise kui ka oma huvide õigeaegse kaitsmise võimalus. Kohaliku valla esindajad aga unustati näiteks Kihelkonnas suisa süstemaatiliselt Natura-alade moodustamise diskussioonile kutsuda.

Eestis, kus turismi riiklik korraldamine on maapiirkondades valdavalt organiseerimata, on senine keelav looduskaitsetaktika väga vaja asendada suunavaga. Tagamõisa poolsaarel ja selle ümbruses on mitu tuhat hektarit kaitstavaid alasid. Need on ühtlasi ka vaatamisväärsus. Riik ja eraettevõtjad saaksid koos välja ehitada vajaliku infrastruktuuri ja majutuskohtade võrgustiku.

Looduskaitse ei seisne ju siltide ülespanekus ja kõige keelamises, vaid inimeste liikumise teadlikus korraldamises. Vaid siis kaovad metsikud telkimised ja lõkete tegemised kaitsealadel. Lihtsalt keeld midagi asemele pakkumata tekitaks sundvajaduse ööbida keelatud kohas. Puhkekeskuste loomine loodusesse sobitatult lahendaks selle probleemi, sest tekkiks kontroll. Ka turismiettevõtja huvi on tagada piirkonna kvaliteet ja eripära.

Eesti riik saab kindlasti olla korraga nii ettevõtjasõbralik kui ka looduskaitset korraldav. Selles ei ole konflikti, tuleb vaid üle võtta planeeringute tegemisel kasutatav koostöö printsiip. Vastastikuste huvide ärakuulamine. Turism on peamine alternatiiv tavapärasele põllumajandusele, mis oli nõukogude perioodil maapiirkondades palju töökohti pakkuv majandusharu.

Natura-programmi üks eesmärk on säilitada maapiirkondade elukeskkond ja korraldada inimeste liikumist teadlikult. Suunata liikujat ja koolitada inimesi mõistma paikkonna väärtusi. Panna need koos toimima maapiirkondade ettevõtlusega.

On vaja soosida nii väikeseid turismitalusid kui ka luua loodusväärtuste lähedusse tipptasemel teenindust pakkuvaid puhkekomplekse.

Viie tärni hotell keset loodust saab olla üks Eesti Nokia. Miski, mida maailma paljudes kohtades pole. Kvaliteet iseenesest juba välistab kvantiteedi ehk kogu Eestimaa muutmise tüüpiliseks kuurordiks, kus loodust ei olegi.

Saaremaise taustaga ettevõttel OÜ Suviste Põllumajandussaadused on kavas Saaremaale Kihelkonna valda Kõruse külla Joeli, Uue-Silje ja Sinilille maaüksustele rajada puhkekompleks.

Ala on sobilik organiseeritud turismi korraldamiseks, sest Kuressaare-Kihelkonna-Veere riigimaantee asub idasuunas umbes kilomeetri kaugusel planeeringualast ja ala ümbrusse jääb umbes 30 000 hektarit kaitsealust maastikku.

Seni on turism Tagamõisa poolsaarel riiklikult korraldamata. Puhkekompleksi eesmärk on kvaliteetse puhkuse veetmise võimaldamisele lisaks ka turismi korraldamine. Selleks nähti ette rajada Tagamõisa loodust ja kaitsealasid tutvustav paviljon.

Kompleksi keskuse moodustaks kuni kaheksakorruseline spaahotell koos restoranide jms. Peahoone kõrgusesse viimise arvel soovitakse säilitada rohkem olemasolevat loodust. Looduse eripära näitamiseks tulevastele puhkajatele on kogu planeeringualast kavas hoonestada vaid kuni 3%. Lisaks hoonestusele, kuhu kuuluvad spaahotell ja maksimaalselt kahekorruselised puhkemajad ja elamud, hakkaks planeeritaval, umbes 270 ha suurusel alal paiknema loodusesse sobitatud 18 rajaga golfiväljak, tenniseväljakud, matkarajad, vaatlustornid jms.

Planeeringuala koosseisus olev Vilsandi rahvuspargi territooriumil paiknev Lagle maaüksus säilib senisel kujul ja see on ette nähtud kaitsealuseks maaks. Planeeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille programm on nüüdseks avalikustatud ja saanud heakskiidu.