Vaba aega osta koduabiliselt!

Umbes 15 aastat tagasi avastas Eesti üks esisuhtekorraldajaid Aune Past, et ühtäkki ei sobi korra majas hoidmiseks enam ei pere mobiliseerimine ega ise lapiga ringijooksmine. Teenuse sisseostmine tundus aga lihtne - ei mingeid kohustusi, ainult arved. Pasti arvates võiks majapidajanna amet isegi palju rohkem väärtustatud olla - kohe eraldi amet kuluks ära - aga nendib, et ka hea spetsialistiga saab asjad joonde.

Õigupoolest ei osanudki ta koristajat palgates midagi erilist karta - peale selle, et äkitsi tuleb tal hakata võõra inimese pereprobleeme lahendama või talle süüa keetma. Aga midagi sellist ei juhtunud. Hoopis enesedistsipliin kasvas. "Minu puhastusfirma ei lappa asju kappidesse ja sellepärast eelnes mul koristuspäevale palavikuline asjade paikapanemine," meenutab Past. "Aga lõpuks sai sellest hea harjumus ja tundub, et ka tarbetuid asju jäi vähemaks." Vedelevate asjade hindamise tulemusel sai päris mitu kasti totsikuid ja tasse kastidesse pakitud ning keldrisse viidud.

Aune töös tuleb tihti ette, et ta mõnda raamatut või käsikirja kodus nokitseb. Algul tundis perenaine ennast seetõttu ebamugavalt. "Inimesed koristavad, aga mina istun, läpakas süles, ning justkui ei tee midagi olulist. Kange tahtmine oli koristamise ajaks uttu tõmmata," ütleb ta. Siis aga selgitas Aune abilisele oma töö olemuse ära ning kaks professionaali mahuvad majja ilusasti ära.

Koduabilise palkamine on delikaatne teema - kas võtta naabri-Maali ja teha asi odavalt (kuid ka garantiideta), või tahta lisagarantiisid, olla seaduskuulelik ning osta kallima raha eest teenus sisse koristusfirmast. Past otsustas kindlameelselt lepingulise töötaja kasuks. Eluruumide suurusest sõltuvalt peab aga kord nädalas abilise palkamiseks pere sissetulek kannatama igakuist väljaminekut umbkaudu 2000-6000 krooni. Kahtlemata saab ka odavamalt - mustalt - ja nii enamik koduabilisi praegu Eestis oma teenistuse kätte saabki.

"Ütlen ausalt, et koristajat endale mustalt palgata pole mulle isegi pähe tulnud," sõnab aga OÜs TietoEnator tarkvaraarendajana tegutsev Tanel Raja. "Kui sa soovid, et oma asjade arv jääks samaks ka pärast teenuse osutamist, siis oleks vajalik mingisugunegi elementaarne legitiimsus sellel üritusel." Poissmehena elav Raja andis oma koristajale üsna vabad käed ja pidi õige pea nentima, et koristaja paigutaski asju ümber - aga palju paremini, kui ta ise seda varem teinud oli. "Mul vedelesid mingid vidinad suvaliselt riidas ja ta tõstis need kenasti silma alt ära. Hea töö," kiidab ta.

Kui ASi Norma õigusnõunik Heli Laupa 5-6 aastat tagasi endale koduabilist otsis, polnud veel sellist firmatki, mis teenust pakuks. Siis küll alguses paar kuud käis eraisikust koristaja, kuid palka maksis Heli talle ikka ametlikult.

Koristusfirmade sõnul teevad Eesti pered päris palju hinnapäringuid, kuid just hinna pärast asi tavaliselt katki jääbki. "Ikka on veel levinud stagnaaegne arvamus, et hea koristaja ei saa palka üle miinimumi. Tegelikult on ained ja materjalid pidevalt arenenud ja nende tundmine ning asjakohane kasutamine on juba täppisteadus," nendib OÜ BestClean omanik Kuldar Kutti. Hinnatundlikumale perele soovitab ta mõelda, et äkki piisaks kord kuus tellida ainult põrandate, sanitaarruumide ja klaaspindade puhastamine - abiks seegi.

Peaaegu alati ei oska Eesti pered otsustada, mis üldse kuulub koduabilise põhiteenuste hulka ja mida tuleb paluda lisatasu eest teha. Õnneks on koristajatel endil n-ö standardpakett välja mõeldud, mis võib eri firmades veidi erineda. Üldkoristuse ülesannete hulka kuulub tavaliselt tubade koristamine, põrandate puhastamine, tolmu pühkimine, vaipade puhastamine tolmuimejaga, tolmu võtmine, prügi väljaviskamine, puit- ja metallpindade poleerimine, tualett- ja pesuruumide, vannitubade, saunade niiske puhastamine, peeglite puhastamine, nõude pesemine ja voodipesu vahetamine.

Lisatasu eest tuleb tellida söögitegemine, pesupesemine ja -triikimine, pehme mööbli või vaipade pesu, koeraga jalutamine jm. Et aga veel ka lastehoid koristaja teenuste nimekirja mahuks, Nanny Services OÜ tegevjuhi Anu Schultsi sõnul loota ei maksa. Ta räägib, et neil on kliente, kes kasutavad osalise ajaga lapsehoidjateenust ja soovivad lisaks, et ka korter läigiks. Siis käib sama inimene kokkulepitud aegadel last hoidmas, kuid koristamas käib ta hoopis teistel aegadel, sest samal ajal kahte asja korralikult teha ei saa. "Lapsehoidja kohustute hulka saab kuuluda ainult lapsele toidu valmistamine ja lapse järelt koristamine," on ta oma töötajate jaoks reeglid kehtestanud.

On ka juhuseid, kus kord nädalas käivast koristajast saab täiskohaga koduabiline. OÜ BestClean töötaja hakkas teenindama üht ärimeest, kes peale tavalise koristuse soovis ka teisi teenuseid: kodustel ärilõunatel kogu toitlustamisega toimetulekut (tellimine, serveerimine), sellega lisanduvat korrektset välimust ja suhtlusoskust. Lisaks koera tuppa-õue laskmine, poest vajaliku toomine jm. "Lisaväärtuseks töötaja jaoks oli stabiilne ja kindel tööaeg - koormust oli kusjuures poole vähem täiskohaga koristamisest ja mõlemad pooled olid rahul," räägib Kutti. Sellise töötaja leidmine ja väljaõpe läks ärimehele maksma 15 000-20 000 krooni, kuid ta oli selle kulutusega nõus.

Ei saa loota, et koristaja aimaks pererahva soove lennult - need tuleb konkreetselt läbi rääkida. Inglismaal kasutavad koduabilise teenust ligi pooled pered. Sealse eduka koristusfrantsiisi The Cleaning Biz omanik Judith Morgan ütleb, et kõrged ootused koristaja suhtes on pigem reegel kui erand ning juba väikesed möödalaskmised viivad kliendid sageli endast välja.

"Pingeliste olukordade põhjus on tavaliselt teadmatus sellest, mida tahetakse või kuidas peaks üldse keerulises olukorras käituma," nendib ka Aune Past. "Kui lemmiktass läheb katki, teeb see kurvaks, aga kui tass läheb katki koristaja käes, mida me siis tunneme?" jätab ta õhku eneseanalüüsile suunava küsimuse.

Probleemide ilmnemisel võib koristajaga suhtlemine osutuda keeruliseks, kuna abilise võtmine on enamikule peredele üsna privaatsuspiire ületav otsus. Tuleb ju võõras inimene, kel on omad töövõtted, harjumused ja arusaamad, mis ei pruugi mõnikord kokku käia pererahva omadega. Siin on Morgani sõnul kaks valikut: kui võtta koristaja ise, tuleb ka mured ise ära klaarida. Kui aga kasutada vahendusfirmat, klaarib probleemid sinu eest firma. Enamasti on Eesti koristusfirmad end kahjude vastu kaitsnud tsiviilvastutuskindlustusega. Sellele lisaks testivad paljud firmad koristaja ja pere sobivust, sõlmides lepingu alles pärast esimest-teist koristuskorda.

Õnnetusi võib juhtuda ka väga hoolikal ja korralikult koristajal. OÜ Kuldsed Käed juhataja Andre Tihane meenutab juhust, kui koristaja pühkis pesuruumis riiulilt tolmu ja pillas lõhnaõlipudeli maha. Aga nii õnnetult, et pudel riivas WC-potti ning see läks katki. Firma tellis siis kliendile oma kulul uue poti. Kui midagi on halvasti või tegemata, siis püütakse Tihase sõnul esmalt tehtut parandada, aga kui see pole võimalik, siis rahaliselt tasaarveldada.

Ühe koristusfirma töötaja puhastas tiibklaverit vale kemikaaliga, mille tulemusel tuli kogu klaver maha kanda. Kuidas kahju hüvitati, sellest asjaosalised vaikivad. Siit lähtub aga, et hinnaliste esemete puhul tuleks kindlasti üle vaadata, et kasutataks õigeid puhastusvahendeid. Aune Past näiteks revideeris koristaja potsikud üle juba ka sellepärast, et liiga kangeid kemikaale kasutusel ei oleks. Üldjuhul koristusfirmades ei ole ka, kuid eri majapidamistes võib olla vajadus kasutada eri puhastusvahendeid näiteks veeprobleemi tõttu. "Võib juhtuda, et vahendit, mis on osutunud väga heaks näiteks Nõmmel, ei saa kasutada Viimsis -

seda just hügieeniruumide puhastusel," seletab Koduhooldus OÜ juhatuse liige Sirje Talvistu.

Heli Laupa ütleb, et koduabilise võtmine on igal juhul risk - mis sest, et töö tehakse ametlikult lepingu alusel. "Riski ei leevenda ka lepingu punkt, mis ütleb, et rakendatakse leppetrahvi, kui midagi on lõhutud või rikutud," ütleb ta. Laupa jaoks kaalub aga vaba aeg, mida tänu abilisele saab koos oma perega veeta, selle riski mitmekordselt üle. Ta meenutab, kuidas lapsepõlves algasid laupäevahommikud lõbusalt pannkookidega, kuid jätkusid mornilt koristustoimkonnas. Selliseid nädalavahetusi ta endale ja oma perele enam ei taha.

Arenenud Euroopa riikides on tavaline, et kodukoristustöid teevad muukeelsed naised. Nii ka Eestis, kus kodusid kraamivad nii ukrainlannad, venelannad, leedulannad kui ka poolakad. Vahel ka eestlannad - kusjuures viimastel võivad olla hinnad teiste rahvuste esindajate omadest kõrgemad, kuna eestlannasid on koristamas vähe. Tanel Raja on aga väga rahul ka oma venelannast abilisega. Koristaja räägib väheke eesti keelt ja Raja pursib sama vähe vene keelt vastu, aga hakkama saavad nad ilusasti.

Paljud Eesti koristusfirmad pole koduhooldusteenuse pakkumisest huvitatud. "Lihtsalt ei tasu kogu vaeva ära," on tavaline vastus.

Koduhooldus OÜ juhataja Sirje Talvistu võrdleb kodukoristust juveliiritööga, samal ajal kui kontorikoristus on nagu tehase stamp. Kodukoristus OÜ oli esimene, kes Eesti turul kodukoristusega ametlikult alustas. "Pärast meid on tekkinud veel palju firmasid, aga kodukoristusega jäävad vähesed tegelema, kuna siin lisandub füüsilisele tööle palju eriolukordi, keerulisi kliendiga suhtlemisi, emotsioone," selgitab Talvistu.

Koduhooldusest loobunud firmad põhjendavad seda eraklientide kõrgemate nõudmistega, mistõttu paljud koristajad lihtsalt kardavad eramutes töötada. Samuti on välja tulnud, et kliendid on koristusfirma töötajaid mitteametlikule töösuhtele meelitanud ja koristajad läksidki õnge.

Fotod: Indrek Susi, veiko tõkman

Autor: Egle Raadik