Teadlased usuvad, et on leidnud põhjuse,
miks haigestutakse grippi just jahedamate ilmadega.
Nad avastasid, et viirused katavad ennast külmas tugevneva materjaliga, mis neid kaitseb. Hingamisteedesse sattudes sulab viirust ümbritsev kest kõrgema temperatuuri tõttu ning viirus saab ümbrisest väljudes rakke nakatada, kirjutas BBC.
USA rahvusliku terviseinstituudi töörühm loodab, et nende ajakirjas Nature Chemical Biology avaldatud uurimus aitab välja töötada uusi ravimeid. Teised eksperdid on aga skeptilisemad, tuues välja asjaolu, et viirused levivad edukalt ka troopilises kliimas.
Külmade temperatuuridega viiruse ümber moodustuv tugev kest annab viirusele vajaliku kaitse, et inimeselt inimesele levida. Kord aga organismi jõudnud, saab viirus rakke nakatada vaid siis, kui teda ümbritsev kest sulab. Väljaspool organismi sulanud kestaga viirus vastu ei pea.
Dr Duane Alexander sõnas: „Uurimuse tulemused võimaldavad selgitada, miks me just talviti gripiepideemiatega maadlema peame. Nüüd, kui me mõistame, kuidas viirused ennast kaitsevad, võime leida ka võimaluse sellest kaitsest läbimurdmiseks.”
Teadlased kasutasid magnetresonantstehnikat, et välja uurida, kuidas viiruse välismembraanid temperatuurimuutustele reageerisid. Viiruste välismembraan koosneb lipiididest, mis on rasvade koostisosad. Uurijad leidsid, et temperatuuril pisut üle null kraadi tahenes lipiidkate geeliks. Kui aga temperatuur tõusis 15,6 kraadini, hakkas kest järk-järgult sulama.
Uurijad järeldasid, et kevadised ja suvised õhutemperatuurid on liiga kõrged, et viiruste kestad saaksid taheneda. Selle tulemusena viirused nõrgenevad ja hävivad, tuues lõpu gripihooajale.
Inglismaa Queen Mary kolledži viroloogiaekspert professor John Oxford sõnas, et uurimus on küll huvitav, kuid kindlate järelduste tegemiseks on tema meelest liiga vara. Ta lisas: „Kui see on tõepoolest nii, miks siis levib gripp ka troopikas, kus temperatuur on pidevalt 35 kraadi? Näiteks ennustatakse tulevaste suurte gripiepideemiate piirkondadena just Vietnami ja Indoneesiat.”
Professor Oxford selgitas, et uurijad on püüdnud seostada gripinakkust külma ilmaga juba alates hiiglaslikust gripilainest Venemaal 1890. aastatel, kuid ei ole siiani veenvaid tõendeid leida suutnud. "Ma ei usu, et antud uurimus annab lõpliku vastuse viiruste levikuküsimusele – mängus peab olema ka teisi olulisi tegureid,” sõnas ta.
Seotud lood
Gripp kipub parasvöötme inimesi kimbutama
külmal aastaajal, kuid siiani pole teadlastel olnud täpset ettekujutust, miks
see just nii on. USA teadlaste värske uurimus peab põhjuseks õhuniiskust, kuid
mitte suhtelist, vaid absoluutset niiskust.
Terviseameti (TA) statistika alusel nakatus tänavu esimese kolme kuuga grippi 3099 inimest, 2014 samal ajal diagnoositi gripp vaid 1702 isikul, kirjutab täna ilmunud ajaleht Meditsiiniuudised.
Üks suurimaid gripiviirusega seonduvaid
mõistatusi oli: miks levib nakkus peamiselt talvekuudel? Nüüd on vastus
olemas.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.