• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,61
  • 11.03.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Algas taastuvate energiaallikate vallutusretk

Rekordiline nafta hinna tõus on vedanud endaga kaasa kogu energiasektori. Samas on Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20 protsendini ja biokütuse osakaalu 10 protsendini igas ELi liikmesriigis.
Kuigi Maailma Taastuvenergia Kongressi teatel moodustab taastuvatest allikatest toodetud energia praegu ainult 11 protsenti maailmas toodetud energiast, peaks sama number juba 2070. aastal olema 60 protsenti.
Taastuvate energiaallikate potentsiaal paikneb peamiselt biomassisektoris, kuid sellele tulevad lisaks ka biogaasi, päikeseenergia, tuuleenergia ja väikehüdroelektrienergia valdkond.
USA WilderHilli indeks, millesse kuulub 48 taastuvenergiaettevõtet, kosus eelmisel aastal tublid 58 protsenti. 2006. aastal kerkis indeks vaid kaheksa protsenti ja 2005. aastal viis protsenti.
Eelmise aasta selgeks võitjaks taastuvenergiasektoris tõusis selgesti päikeseenergia, kuna WilderHilli indeksisse kuuluvate säästva energia ettevõtete aktsiad tõusid pea 100protsendiliselt.
Õhukeste päikesepaneelide tootja First Solar kerkis eelmise aastal rekordilised 795 protsenti ning aktsia hind hüppas üle 300 USA dollari.
Ekspertide sõnul peaks investor siiski praegu päikeseenergiasse investeerimisest eemale hoidma ja vaatama hoopis tuuleenergia ja energia efektiivsusele spetsialiseerunud ettevõtete poole. Ka biokütusesektorile prognoosivad analüütikud helget tulevikku.
CNNMoney.com-i teatel on WilderHill kukkunud selle aasta algusest juba 10 protsenti ning investorid tõmbavad raha välja, sest sektor on küll pikas perspektiivis tootlik, kuid praegu ülehinnatud.
"Väärtuse kontrolli alt väljumine on asi, mis veidi hirmutab," ütles Paul Ferreri investeerimispangast McClurg Capital.
Ekspertide sõnul on tuuleenergia võrreldes päikeseenergiaga tõeliselt alahinnatud. "Tuulesektor kasvab stabiilselt. Kasv jätkub tänu uutele seadustele ja tootmisele seatud sihtide pärast," ütles Jens Peers Eco Fundi KBC Asset Managementist.
Euroopas on tuntud tuuleturbiinide tootjad Hispaania Gamesa, India Sulzon ja Taani Vestats. USA analüütikute lemmikud on siiski Zoltek ja American Superconductor. Zolteki tuuleturbiinide osade valmistaja aktsia tõusis eelmisel aastal üle 100 protsendi. AMSC, mis valmistab tuuleenergia muundamiseks vajalikke osi, rallis eelmisel aastal 178 protsenti.
Biokütusesektor sai ekspertide sõnul eelmisel aastal tugeva löögi, sest maisi hind tõusis ja etanooli hind kukkus. Kukkumist mõjutas ka maisipõhise etanooli ebaefektiivsus. Verasuni aktsia kaotas väärtusest 26 protsenti ja Pasific Ethanoli aktsia 50 protsenti. Analüütikute hinnangul on kindlam investeerida biokütuseettevõtetesse, mis pole seotud maisi töötlemisega.
Analüütikud prognoosivad head tulevikku Orionile, Itronile ja Cree'le, mis peaksid investori radaril olema.
Cabot Money Managementi investeerimispankuri Les Satlowi sõnul on ka päikesepaneelide tootjad Applied Materials ja Vecco analüütikute lemmikud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 17:51
Raamatupidamisfirma omanik: maksupidu käib edasi ja tuure tõmmatakse pealegi
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele