Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on
Merko otsus eraldada maadevahetuse kriminaalasi ettevõtte igapäevasest
majandustegevusest hea plaan - tekitab natuke tõmbetuult.
„Need on Merkol igati head kavatsused. See ettevõte, mis eraldatakse ja see teine ettevõte, mõlemad jäävad ju börsile alles. Omal ajal Trigon ehk siis Viisnurk ju ka jagunes,“ kommenteeris Mõis Merko otsust restruktureerida ettevõtte ning eraldada majandustegevus ja maadevahetuse kriminaalasi.
„Mina Merko juhtkonnas või nende tegudes ei kahtle. Samuti ei usu ma, et need võiksid käia kuidagi aktsionäride huvide vastu. Ma tõesti usun, et nad tegutsevad aktsionäride parimates huvides,“ märkis Mõis.
„Mul on usaldus selle juhtkonna vastu. Ma ei tea ju seda asja täpselt, aga ma arvan, et nad on mõistlikud inimesed,“ lisas Mõis.
Seoses ettevõtte restruktureerimisega võidakse Merko aktsiaga kauplemine börsil peatada kuni 15. aprillini. „Ju seda on siis vaja, tekitab natuke tõmbetuult,“ kommenteeris Mõis ning lisas, et vaevalt Merko otsus ettevõtte mainele mingit mõju võiks avaldada. „See käik ei avalda Merko mainele mingit mõju. Ma arvan, et Merko maine pole selle maadevahetuse skandaali tõttu ka üldse muutunud. Sellel ettevõttel on minu silmis korralik maine,“ lausus Mõis.
Seotud lood
Merko aktsionäri Albert Sibriku sõnul saab
iga jamps kord läbi, nii ka Merko oma, ning isegi siis, kui selgub, et
Merko maadevahetuse afääril on tõepõhi all, siis tema ettevõtte aktsiat ikkagi
müüma ei hakkaks.
Ettevõtte Gracile Pojekt kaudu
Merko aktsiaid omava Toomas Linamäe sõnul ei tasuks aktsionäridel
kriminaalasjaga seotud Merko aktsiatest nüüd vabanema hakata. Tema sõnul tasuks
ettevõtet pigem aidata.
Merko Ehituse suuromaniku Toomas Annuse
sõnul tuli otsus firma kaheks jagamise kohta väga raskelt, kuid õudne lõpp on
parem kui lõputa õudus, sest senine olukord võinuks viia firma hääbumiseni.
Tarkinvestor.ee analüütik Kristjan Lepik
peab Merko jagamist majanduslikult mõistlikuks sammuks, kuna süüdistused
takistavad ettevõtte tegevust.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.