Ravim ülekaalulisuse vastu võib tulla aastaks 2018

Teadlased tegid kindlaks kolm uut geeni, mis on seotud ülekaalulisusega, lisaks said nad jälile viisile, kuidas teatud geenid koostöös ülekaalulisust põhjustavad, kirjutas The Telegraph.

Seega on nüüd võimalik leida sihtmärke ravimitele, mis on mõeldud ülekaalu vastu. Ravimikatsetused võiksid alata juba kolme kuni viie aasta pärast.

Viimasel ajal on olnud mitmeid avastusi, mis seostavad teatud geene või geenimutatsioone tüsedusega, mis on kergitanud katet keerukatelt mehhanismidelt, kuidas kehas kontrollitakse isu, seedimist ning rasvade ladestumist.

Ajakirjas Nature ilmunud kaks värsket uuringut toovad välja geenid, mis mängivad ülekaalulisuse tekkes võtmerolli. Nimelt pole soodumus ülekaalulisusele määratud mitte üksikute geenimutatsioonidega, vaid tegu on muutustega terves geenivõrgustikes.

Esimesed selleteemalised uuringud otsisid perekondlikke geenierinevusi, selle tulemusena avastati harvaesinevaid, kuid üliolulisi ülekaalulisuse põhjustajaid. Seejärel on teadlased võtnud vaatluse alla kõik inimese geenid. Värsked tööd lähevad aga veel kaugemale, analüüsides, kuidas geenid toimivad ülekaaluliste ning normaalkaalus inimeste kudedes.

USAs New Jerseys asuvas farmaatsiakompanii Merck uurimiskeskuses ning Seattle’is asuvas Rosetta Inpharmaticsi keskuses uurisid teadlased rohkem kui tuhandet inimest, kellel oli kalduvus ülekaalulisusele ning kasutasid võimsaid arvuteid, et analüüsida nende inimeste geene, leidmaks geenide koosmõju, mis loovad tingimused ülekaalulisuseks.

„Uus meetod toob välja geenide koostöövõrgustiku haigusega seotud kudedes, mis lõpuks viivad haigestumisele. Need uuringud toetavad teooriat, et mõned tavapärased haigused, näiteks ülekaalulisus tekivad geneetiliste ja keskkonnamõjude tõttu tervetes geenivõrgustikes, mitte vaid üksikutes geenides,” ütles uuringu juht Eric Schadt. „Kui ülekaalulisust tekitab terve geenivõrgustik, siis nende võrgustike täpne kaardistamine on ülioluline, leidmaks parimaid ravimeetodeid.”

Sellegipoolest rõhutab Schadt, et toitumisharjumused ja kehaline tegevus on endiselt olulisel kohal. Uute uuringute esimeseks tulemuseks võiks olla geenitestid, mille abil saab inimene teada, millist tüüpi ülekaalulisusega on tema puhul tegu, sest tüsenemisel on väga erinevaid põhjuseid, mis peituvad molekulaarsel tasandil. Sellised testid võiks turule jõuda kolme kuni viie aasta jooksul, nende abil oleks arstidel võimalik teha täpsemaid raviotsuseid.

Esimeses kõnealuses uuringus vaatlesid ravimifirma Merck teadlased koos Los Angeleses asuva California ülikooli teadlastega hiire maksast ja rasvkoest võetud proove, et leida sealt geenivariatsioone, mis seostuvad ülekaalu, diabeedi ja ateroskleroosiga. Võrdluseks olid proovid erineva tüsedusastmega loomadelt, et saada aru, millised geenid on olulisimad.

Seejärel pandi kokku geenivõrgustikud ning leiti üles olulisimad, mis otseselt põhjustavad ülekaalulisust, diabeeti ja südamehaigusi. Leiti ka kolm uut geeni – Lp1, Pmp11 ja Lactb, mis mängivad põhirolli ülekaalulisuse väljakujunemisel. Nende vastu saaks suunata ka tulevikus väljatöötatavaid ravimeid.

Teises uuringus vaatlesid Mercki uurimiskeskuse ning Islandi ülikooli ja Islandi firma deCODE Genetics koostöös tuhande Islandil elava inimese vere, rasvaproovide ja meditsiiniandmestiku põhjal geenijärjestusi, mis seostuvad ülekaalulisusega.

Selgus, et hiirte ja inimeste puhul olid ülekaalulisuse põhjustajaks sarnased geenivõrgustikud. Tuli ka välja, et kõrge kehamassi indeksiga inimeste rasvkoes ilmnesid kindlad geenijärjestused, mis ilmtingimata ei kajastunud nende veres, mistõttu teiste meetoditega polekski neid saanud avastada.