Ameerika langusesse vaarudes on üleilmne majandusbuum lõppenud. See buum oli ebatavaliselt pikk ja püsiv, umbes viieprotsendise kasvuga nelja aasta vältel - nii püsiva majandusliku dünaamikaga perioodi pole olnud alates 1970ndatest.
Paljude aastate vältel on USA elanud üle oma võimete - leibkondade säästutase läheneb nullile ja investeeringuid finantseerivad vaid välisfondid. USA jooksevkonto defitsiit, mis on identne kapitali netoimpordiga, kasvas püsivalt iga-aastase 811 miljardi dollarini 2006. aastal ehk 6 protsendini SKTst - siiani enim pärast Suurt Depressiooni. USA on jätkuvalt suutnud müüa oma varasid välismaale ja nautida head elu. Enam mitte. Maailm on asjale pihta saanud.
Pangad õpivad kõikjal raskel moel, et USA tarbimisbuumi finantseerinud võlga ei pruugita tagasi maksta. Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, mida USA pangad maailmale müüsid, pole võrreldavad Euroopa samanimeliste varadega. Euroopas, eriti Saksamaal, on hüpoteegiga tagatud väärtpaber üliturvaline, kuna pank ei finantseeri üle 60 protsendi maja väärtusest. USAs on see aga nagu loteriipilet. USA pangad finantseerivad kuni 100 protsenti, mõnikord rohkemgi, ja teisejärguline turg annab laenu isegi ilma töö ja sissetulekuta inimesele. Paljud Euroopa pangad ei ole seda mõistnud, kuid on siiski kohkunud tagasi nende kahtlaste investeeringute avaldamisest oma bilanssides. Nüüd tulevad sealt hiigelkahjumid, mille peavad katma emapangad.
Kuna USA varad on kaotanud atraktiivsuse, on nende hinnad langenud. Varade sulamine ähvardabki langusega. Esiteks peavad tarbijad, seistes silmitsi pingelisemate krediiditingimuste ja majade langevate väärtusega, kulutusi kärpima. Teiseks, kui pangad kaotavad märkimisväärselt omakapitali summasid - hinnangud ulatuvad praeguseks 300 miljardi ja enama dollarini -, sunnib vajadus säilitada minimaalne omakapitali ja laenude suhe neid kärpima laene ettevõtetele, takistades investeerimisnõudlust.
Tõsi, USA föderaalreserv on püüdnud vältida langust, kärpides oma intressimäärasid. Kuid Fed ei suuda toetada panku uue omakapitaliga ega vältida krediidiprobleeme. Paljutõotavam on 150 miljardiline maksukärbe, mille USA kongress hiljuti seadustas. Kas sellest piisab ähvardava languse takistamiseks, saab näha. Ent juhtugu mis iganes - pidu on läbi.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.