Erisus tuleneb seadusaugust, mis lubab ravijäätmeid vabalt liigitada nakkusohtlikeks või mitte. Tallinn on võtnud suuna otsustada nakkusohtlikkus patsiendi diagnoosi põhjal. Tartu lähtub põhimõttest, et kõik kehavedelikega kokku puutunud jäätmed on ohtlikud.
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tekib voodikoha kohta aastas 6 grammi ohtlikke jäätmeid, TÜ kliinikumis aga 163 kg. "Haiglate jäätmete hulkade suur vahe on ebareaalne," ütles Tallinna abilinnapea Merike Martinson. "Nakkushaige kehavedelike ja verega kokku puutunud materjalid tuleb eraldi kokku koguda ja pakendada - nii teevad ka Tallinna haiglad. Kuid kõik kehavedelikud ei ole siiski nakkusohtlikud. Siit ka suur hulkade erinevus."
Igale Tallinna haiglale jäätmekäitlusjaam rajada oleks kallis. Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juhi Heli Paluste sõnul on ministeerium teinud valitsusele ettepaneku rajada Tallinna kolm käitluskohta aastaks 2010 (hind 50 mln kr). Martinsoni sõnul tuleks oodata Iru jäätmepõletusjaama rajamist aastal 2011.
Autor: Egle Raadik
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.