Tootjahindadega võrreldes on
ekspordihindade aastane kasv märgatavalt aeglustunud, sest välisturgudel
konkurentsivõimelisena püsimiseks ei saa ettevõtted enam nii kiiresti hindu
tõsta, kommenteeris majandusministeerium statistikaameti täna avaldatud andmeid.
Eelmise aasta veebruarikuu tasemest oli ekspordihinnad 6,3% kõrgemad.
Veebruaris jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo aeglustumine metsamajanduses, samas kasv oli veel ikkagi kõrge (40%). Palgi hinnakasvu pidurdumine on mõjutanud ka puidutööstuse ekspordihindu, mille kasv aeglustus jaanuaris-veebruaris 14%ni. Ehitusmaterjalide ekspordihinnad püsisid eelmise kuu tasemel, aastaga tõusid hinnad aga peaaegu viiendiku võrra. Toiduainete ja jookide tööstuses on ekspordihinnad jätkuvalt tõusutrendil, eelmise aasta veebruarist olid nad 15% kõrgemad.
Ainsana langesid aastaga ekspordihinnad elektrimasinate ja aparaatide tootmises.
Ka impordihindade aastane kasvutempo aeglustus veebruaris, 4,6%ni. Impordihindade kasvu mõjutab endiselt nafta maailmaturuhinna kiire kasv viimastel kuudel.
Kütuste impordihinnad olid veebruaris ligi 40% kõrgemad kui aasta tagasi. Põllumajandussaaduste sisseveohindade aastakasv on viimastel kuudel püsinud keskmiselt 20% tasemel ning toiduainete ja jookide osas 10% piires. Eelmiste kuudega võrreldes on oluliselt aeglustunud impordihindade tõus puidu ja puittoodete osas (veebruaris 15%ni).
Sarnaselt ekspordiga olid jätkuvalt aastatagusest madalamad elektrimasinate, aparaatuuri ja täppisinstrumentide impordihinnad, mis võib tuleneda üldisest kiirest tehnoloogia arengust.