Töötleva tööstuse tootjahindade osas
pidurdus veebruaris hinnatõus enim puidutööstuses, kõige enam kallines tootmine
toiduainete sektoris.
Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses võrreldes mullu veebruariga 8% võrra. Tööstusharude lõikes on suuremad muutused toimunud puidutööstuses, kus nõudlus on vähenenud ning seetõttu ka hinnatõus pidurdunud.
Palgatõusu pidurdumine ning impordihindade stabiliseerumine vähendavad surveid tootjahindadele, negatiivset mõju avaldab aga kütusehindade tõus.
Kõige enam on tõusnud tootjahinnad toiduainete tootmises, aastataguse perioodiga võrreldes ulatus hinnatõus 21%ni. Tooraine kallinemine on viinud üles hinnad piimatööstuses (43%) ning jahu ja tangainete tootmises (34%), teistes toiduainetööstuse allharudes on hinnatõus 10% ringis.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused edasise hinnatõusu osas olid veebruaris madalamad kui eelmisel kuul ja aasta tagasi. Hindade püsimist praegusel tasemel prognoosis pool küsitletutest, hindade kasvu lähema kolme kuu jooksul mainis iga kolmas ettevõtja.
Seotud lood
Tootjahindadega võrreldes on
ekspordihindade aastane kasv märgatavalt aeglustunud, sest välisturgudel
konkurentsivõimelisena püsimiseks ei saa ettevõtted enam nii kiiresti hindu
tõsta, kommenteeris majandusministeerium statistikaameti täna avaldatud andmeid.
Juustumüüja Estover teatas, et ettevõtte kasum
tõusis 2007. aastal eelmise aasta 0,2 miljonilt kroonilt 25 miljoni kroonini
ning käive oli 318 miljonit krooni, kasvades mullusega võrreldes 20%.
Ajuti toiduga varustamise raskuste all
kannatavas Venezuelas ostis riik lihatööstuste keti ja kavandab lähiajal sama
piimatööstuse vallas, president Hugo Chavezi sõnul müüjate õigustel ei
talluta.
Tänavu ei leidu naljalt kaupa või teenust,
mis kallimaks ei lähe. Tavaline neljaliikmeline pere peab seetõttu arvestama
vähemalt 1000kroonise lisakuluga iga kuu. Ka juhul, kui ei elata sugugi ülemäära
priiskavalt.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.