Tänasel volikogu istungil esitas 11
linnavolinikku umbusaldusavalduse Pärnu linnapea Mart Viisitammele.
Avalduse seletuskirjas seisab, et vastavalt omavalitsuse korralduse seadusele on linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine volikogu ainupädevuses. Pärnu linnavalitsus on selle seadusesätte vastu oluliselt eksinud, kuna eelmise aasta linnaeelarvet on volikogu tahte vastaselt vähendatud 116,5 miljoni krooni võrra. Mitmete tellitud tööde ja investeeringute eest jäeti eelmisel aastal tasumata ning kanti maksekohustused sellesse aastasse, samuti jäid tegemata mitmed olulised ja volikogu otsustega linnavalitsusele kohustuslikuks tehtud tööd. Sellega on linnavalitsus ületanud oma volitusi ning allakirjutanute meelest tuleks volikogul sellisel viisil toimetav valitsus tagasi kutsuda.
Umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud 7 IRL-i fraktsiooni kuuluvat volinikku, Epp Klooster, Valter Parve SDE-st, erakonda mittekuuluv Eino-Jüri Laarmann ning ning volikogu fraktsiooni mitte kuuluv keskerakondlane Koit Pikaro.
Pärnu volikogus on 33 liiget. 21- liikmelise koalitsiooni moodustavad Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit.
Volikogu arutab umbusaldusavaldust järgmisel korralisel istungil 17. aprillil. Umbusaldamiseks on vaja 17 poolthäält.
Seotud lood
See aasta algas Pärnu linnapea Mart
Viisitammele mõnusalt suure palgatõusuga - tema töötasu tõusis alanud aastal 61
435 kroonini ehk oma 15 000 krooni võrra.
Ettevõtja ja Pärnu linnavolikogu liikme
Elmar Lepa sõnul pole Pärnu linnapea Mart Viisitamme umbusaldamiseks põhjust
ning tema sõnul tuleks vaadata inimesi tegevuse, mitte erakonna järgi.
Pärnu linnapea Mart Viisitamm ütles täna,
et linn pidi võtma kasutusse säästukava seoses kinnisvara müügist saamata jäänud
tuludele, kuid linnaametnikes see suurt vastuseisu ei tekitanud.
Pärnu Strand hotelli juhatuse liige
Egon Elstein ütles aripaev.ee-le, et Pärnu majandamine on käest ära ning maine
kreenis. Muu seas määrasid volikogu liikmed omale tasuta aastaringse
parkimise nii kesklinnas kui ka rannas.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.