• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 24.03.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahapesu ja sisendkäibemaks

Uus rahapesu tõkestamise seadus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust enam eriti ei mõjuta.
Sisendkäibemaksu on õigus maha arvata ainult siis, kui kauba või teenuse tegelik müüja on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Küsimuseks on siin selle tegeliku müüja väljaselgitamine.
Kohtutest on läbi käinud palju vaidlusi, kus maksuamet on tahtnud ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse mõne tehingu osas tühiseks lugeda, sest tegelik müüja pole teada. Need poisid, kes kauba kohalt tõid või tööde tegemise organiseerisid, on kadunud, ja äriregistrisse kantud poisid ei tea mitte millestki mitte midagi ja pole kunagi midagi teinud. Müüdud kaupu pole väidetavad müüjad oma raamatupidamise järgi kunagi ostnud ja seega poleks nad saanud neid ka müüa.
Käibemaksuseadus ei räägi tegeliku müüja kindlakstegemisest sõnagi ja peamiselt on vaidlemisel teemaks olnud korraliku ettevõtja hoolsus - väljend, mida kasutab äriseadustik.
Riigikohus on otsustanud, et kui tehingu tingimused mahuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alla, tuleb tegeliku müüja isiku kindlakstegemisel jälgida tolle seaduse reegleid ka sisendkäibemaksust rääkides.
Kuni selle aastani kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse rakendumise piiriks oli 100 000 krooni sularahas või 200 000 krooni ülekandega maksmine kas ühe tehingu või omavahel selgelt seotud tehingute eest ja see kehtis ühtviisi nii müüjate kui ka ostjate kohta.
Tehingute seotus oli kahe teraga mõõk, mis ühest küljest aitas maksuametit maksupettuse ürituste maksustamisel, teisalt kaotas maksuamet paar kohtuvaidlust, sest tahtis tehinguid kergekäeliselt seotuks lugeda.
Sellest aastast on olukord rahapesu ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega sootuks teine.
Uus rahapesu tõkestamise seadus kohustab oma reegleid isikusamasuse kindlakstegemisel rakendama n-ö tavalises äriajamises ainult müüjat ja seda ainult siis, kui ostja maksab talle sularahas üle 200 000 krooni. Seadus ei kohusta enam ostjat müüja isikut tuvastama.
See ei tähenda, et sisendkäibemaksu mahaarvamise juures midagi muudetud oleks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele