Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kilvar
Kessleri sõnul peavad Norma ja teiste börsifirmade väikeaktsionärid arvestama
riskiga, et kasumi jaotamise ja mittejaotamise otsustamisel on oluline mõju
suuraktsionäri eelistustel.
"Kasumi jaotamine või mittejaotamine on juhatuse, nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku otsustada. Juhul kui ettevõttel on kontrolliv suuraktsionär, peab väikeaktsionär arvestama riskiga, et eelnimetatud otsustuste tegemist mõjutab oluliselt suuraktsionär," sõnas Kessler.
Ta lisas, et börsiettevõtete aktsiad on vabalt võõrandatavad ning alati tasub kaaluda aktsiate võõrandamist ettevõttes, kelle juhtimis- või kasumisjaotamispoliitika ei sobi investori kaemusega.
"Kuivõrd kasumi mittejaotamine ei ole iseenesest seadusvastane, siis Finantsinspektsioon taolisestesse tegudesse või tegevusetusse ning turu vabasse toimimisse ei sekku," märkis Kessler.
ASil Norma oli eelmise aasta lõpuks vaba raha kogunenud 540 miljonit krooni, millest lõviosa - 462 miljonit - laenati firmas 51-protsendilist enamusosalust omavale Autolivile. Kui Norma juhtkond otsustanuks vaba raha dividendidena välja maksta, oleks iga aktsionär saanud dividendi 40 krooni aktsia kohta.
Viimased viis aastat on Norma olenemata firma majandustulemustest maksnud dividendi 5 krooni aktsia kohta.