Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kilvar
Kessleri sõnul peavad Norma ja teiste börsifirmade väikeaktsionärid arvestama
riskiga, et kasumi jaotamise ja mittejaotamise otsustamisel on oluline mõju
suuraktsionäri eelistustel.
"Kasumi jaotamine või mittejaotamine on juhatuse, nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku otsustada. Juhul kui ettevõttel on kontrolliv suuraktsionär, peab väikeaktsionär arvestama riskiga, et eelnimetatud otsustuste tegemist mõjutab oluliselt suuraktsionär," sõnas Kessler.
Ta lisas, et börsiettevõtete aktsiad on vabalt võõrandatavad ning alati tasub kaaluda aktsiate võõrandamist ettevõttes, kelle juhtimis- või kasumisjaotamispoliitika ei sobi investori kaemusega.
"Kuivõrd kasumi mittejaotamine ei ole iseenesest seadusvastane, siis Finantsinspektsioon taolisestesse tegudesse või tegevusetusse ning turu vabasse toimimisse ei sekku," märkis Kessler.
ASil Norma oli eelmise aasta lõpuks vaba raha kogunenud 540 miljonit krooni, millest lõviosa - 462 miljonit - laenati firmas 51-protsendilist enamusosalust omavale Autolivile. Kui Norma juhtkond otsustanuks vaba raha dividendidena välja maksta, oleks iga aktsionär saanud dividendi 40 krooni aktsia kohta.
Viimased viis aastat on Norma olenemata firma majandustulemustest maksnud dividendi 5 krooni aktsia kohta.
Seotud lood
Norma marineerib juba aastaid sadu
miljoneid kroone suuromaniku sukasääres, selle asemel et üleliigne raha
tootmisse investeerida või investoritele dividendidena välja maksta.
Norma maksab ka 2007. majandusaasta eest
aktsia kohta 5 krooni dividende. Sellist omanikutulu jagab ettevõte juba alates
2002. aastast.
Norma väikeaktsionär Rene Ilves tegi
avaliku pöördumise Norma juhatusele, kuna ettevõtte bilanss lubaks maksta
kõrgemat dividendi ajal, mil ettevõtte raha üleööhoiusel inflatsiooni käes
põleb. Rene Ilvesel on oma ettevõtte kaudu 3225 Norma aktsiat ja
ostuoptsioone 2000 aktsiale.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.