Kuidas saada targaks? Seda ei tea keegi.
Kuid kuidas oma tarkusest kõige edukamalt teada anda? Nüüd on see selge. Vastus
peitub õlles.
Teadusajakiri Oikos avaldas veebruaris artikli, millest selgub, et mida enam teadlane joob õlut, seda vähem edukas ta on. Vähe sellest – ka teadusartikli väärtus – kui palju seda tsiteeritakse, sõltub sellest, kui palju artikli autor õlut joob. Mida enam õlut, seda vähem artiklit tsiteeritakse, kirjutas teadus.ee
Pole ime, et artikli autor on tšehh – Palacky ülikooli ornitoloog Tomaš Grim, kes tavaliselt uurib lindude, mitte teadlaste käitumist. Sedapuhku uuris siis ta oma rahvuskaaslastest ornitoloogide õllekombeid ja teadussaavutusi.
Tema artikkel on üllatanud ja ka ärritanud biolooge, kes on juhtinud tähelepanu paljudele baarides välja käidud ideedele ning kokteilipidudel tehtud avastustele. Siiski pole põhjuse ja tagajärje vahekord selge. “Võibolla uputavad väheviljakad teadlased oma kurbuse õllesse,” pakub välja Washingtoni riigiülikooli ornitoloog ja õllesõber Mike Webster. Õllelaineid löönud artikli autor väidab, et ta ise joob mõnel ööl ka enam kui 12 õlut. Ja sellest hoolimata on ta artikkel leidnud laia vastukaja.
Seotud lood
Pärast trenni vedelikupuuduse käes
vaevlevale kehale on kann õlut palju parem kosutus kui tavaline vesi.
Rottidel tehtud katsed näitasid, et
mõõdukas alkoholitarbimine parandab nii nägemis- kui emotsionaalselt mälu.
Carlsbergi gruppi kuuluvale ettevõttele
Jacobsen Brewhouse tuli mõte luua maailma kalleim õlu. Nii ka tehti. Kalleima
õlle eest tuleb välja käia 270 eurot ehk 4225 krooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.