Arco Vara jahib tulutult mereäärset luksuskinnistut

Kokku on keskmiselt 1000ruutmeetriseid elamumaa kinnistuid Tallinna linnal Meriväljal 55. Kinnistud asuvad kiviviske kaugusel merest Jugapuu, Lodumetsa, Näsiniine, Leedri, Palderjani ja Vahtramäe teel ning Kesktee tänaval.

Kui seitse aastat tagasi, mil linn kinnistu endale taotles, hinnati tolle maa väärtuseks üle 10 miljoni krooni, siis nüüd ulatub selle maa väärtus hinnanguliselt 350 miljonini. Näiteks City24 vahendusel müüakse Lodumetsa teel kinnistut hinnaga 4400 krooni ruutmeeter.

Arco Investeeringute juht Veiko Taevere jääb teemat kommenteerides üsna napisõnaliseks, mööndes, et Arco loodab siiski maad kätte saada ja sellekohased läbirääkimised linnavalitsusega käivad. "Vahetus on tänaseni läbi viimata, kuna maaomanikud ja Tallinna linn pole jõudnud üksmeelele küsimuses, kui suur osa planeeringuga ette nähtud teedest ja haljasaladest vastab planeerimisseaduses toodud definitsioonile ja peab seega kuuluma hüvitamisele ning kui suur oleks nende eest makstav õiglane tasu," teatab Taevere e-kirjas.

Arco Investeeringud on täiendava vastutulekuna nõustunud Taevere sõnul Tallinna linnale kogu planeeringuala infrastruktuuri (sh teed, kommunikatsioonid ja tänavavalgustus) oma kulul välja ehitama ja linnale andma.

Tallinna linnaametnikud kommenteerivad luhtaläinud maavahetuslugu lühidalt, hoidudes detailidest.

"Käesolevaks ajaks ei ole Ranniku tee 56a kinnistu jagamisel tekkinud kinnistuid müüdud ega vahetamise tingimustes kokkulepetele jõutud," ütleb pressiosakond. "Maa taotleti Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud teede ja haljasalade kinnistutega vahetamiseks."

Tollane linnavolikogu esimees Rein Voog ei mäleta kõnealuse krundi lugu üldse. "Kahju, kuid ma tõesti ei mäleta. Isegi kui ma olen sellisele dokumendile alla kirjutanud - ei mäleta," ütleb ta.

Maavahetuskomisjoni kuulunud endine Pirita linnamajanduse osakonna juhataja, praegune halduskogu maakomisjoni liige Janar Vilde ütleb, et pole kahjuks viimaste arengutega kursis.

"Minu jaoks on see teema olnud juba algusest peale pisut segane. Kui ma veel Pirita linnaosa majandasin, siis ma aeg-ajalt proovisin seda teemat torkida, kuid kahjuks ei saatnud mind edu. Algne idee oli iseenesest väga hea: et linnal oleks endal kinnistuid, mida vahetada linnale oluliste kinnistute vastu. Näiteks teemaad ja haljasalad," ütleb Vilde.

Endine Pirita linnaosavanem, praegune Tallinna linnavolikogu liige, reformierakondlane Ülle Rajasalu ütleb, et kogu sasipundar sai alguse sellest, et linn tagastas Lehiku tee maad valesti.

"Juba siis oli ette teada, et sinna tuleb bussitee. Maade omanikele oleks pidanud pakkuma kompensatsiooni, teine variant oleks olnud maa vahetamine. Ilmselt pole pakkunud linn omanikele samaväärseid vahetuskrunte," ütleb Rajasalu.

Ta lisab, et maavahetusprotsessi toppamine näitab linna soovimatust asja lahendada või seda, et mängus on kellegi huvid. "Miks neid tehinguid ei tehta? Kellegi huvi võib olla mängus, miks see muidu toppab," oletab Rajasalu. "Eks kõik ju teavad, et linnas ei juhtu midagi ilma Savisaare (Tallinna linnapea Edgar Savisaare - toim) teadmata."

Tallinna maa-ameti juhataja Alo Brandt ütleb, et maavahetus seisabki tingimuste taga - kas maksta maaomanikele hüvitist või anda vastutasuks maad. "Sellest maa saamisest on möödas väga pikk aeg ja elu on teinud korrektiive. Sel ajal oli üks ettekujutus, nüüd teine," ütleb Brandt.

Ka pole ikka veel ära otsustatud, kui suure maa linn hinnalisest elamupiirkonnast vahetuseks loovutab ja mida tehakse ülejäänud kinnistutega.

Vahetatava maa omanik: lõputu venitamine

Kolme Palderjani teel asuva elamumaa kinnistu ja kahe transpordimaa - Lehiku ja Palderjani teelõigu omanik Urmas Jaanimets ütleb, et maavahetusprotsess on kestnud juba igaviku, kuid lahenduseni pole siiani jõutud.

"See asi on kestnud juba 2003.-2004. aastast. Minu teada koostatakse praegu hindamisakte. Ma ei tea, kas see on normaalne, et ühte paberit vormistatakse kolm kuud. Minu arust pole," ütleb ta.

Jaanimetsa sõnul on linn talle pakkunud vahetusmaad sealsamas piirkonnas. Kui suure kinnistu ja kus Jaanimets linnalt saab, pole teada, sest praegu käib maa hindamine.

Autor: 1706-aripaev