Sampo Panga foorumi „Uus tõus“
vestlusringis ütles endine hansapankur Indrek Neivelt, et paar-kolm aastat ei
maksa Eestis suurt kasvu oodata. „Sest eelmine kasv oli ehitatud valele
vundamendile,“ põhjendas ta.
Neivelt rääkis, et bürokraatia tapab loovust ja loovad inimesed põgenevad teistesse ettevõtetesse. „Inimestel tuleb lasta vabalt tegutseda ning lubada neil teha väikesi vigu, aga mitte lasta neil teha suuri vigu,“ rääkis Neivelt. Tema sõnul käib täna töö suurtes kontsernides otse vastupidi. „Maailmas kasvab kõrgharidusega töötajate hulk, aga samas mõeldakse firmades välja üha enam uusi reegleid ja struktuure ning käiakse mööda lõputuid komiteesid ja keegi ei otsusta ega vastuta,“ rääkis ta.
Neivelt on seisukohal, et Eesti uue kasvu mootoriteks võiksid olla 30-40. aastates loovad inimesed, kellel saab ühel hetkel kõrini suure süsteemi masinavärgist ning nad teevad oma firmad. „Vot sealt tuleb uut kasvu,“ kommenteeris ta ning lisas: „Eile näiteks nägin ma üllatusega, et Gild Bankers sai aasta kasumiks 80 miljonit krooni“. Neivelt lisas, et maavarasid Eestis ei ole ja transiiti pole ka kellelegi vaja, mille peale kostis naerupahvakas saalist.
Neivelt ütles, et Arengufondi nõukogu esimehena on ta kogenud, et eestlaste uute ideede tabel on parem, kui esialgu loota julgeti.
Seotud lood
Hansapanga ettevõtlusseminaril ütles panga
endine juht Indrek Neivelt, et tuleviku majanduskasvu käivitaja on eksportiv
väikeettevõte. Samas eksportijate toetamisega on Eesti riigis kehvasti.
Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek
Neivelt leiab, et selle asemel, et pidevalt rääkida Eesti Nokia otsimisest
tuleks võtta midagi reaalselt ette.
Intervjuus aripaev.ee-le soovitab Ülemiste
City juht Gunnar Kobin loobuda skandinaavialikust juhtimisest ja naasta ammuse
mudeli juurde, kus juhid on töötajatega võrdsed.
Rein Kilk kutsub ettevõtjaid
kokkuhoiule ja ettevaatlikkusele. Samuti toob ta aripaev.ee-le antud
kiirintervjuus esile põllumajandussektori osatähtsuse tõusu.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.