Neivelt: Eesti lootus on eksportiv väikeettevõte

Neivelt andis tänasel seminaril ülevaate Eesti ettevõtluse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Artikkel on kokku kirjutatud märkmete põhjal, mida autor tegi Eesti tuntuima ärijuhi ettekannet kuulates.

Eesti ettevõtlus läbi aja:

1992-1998 taassünd1999-2003 tagasi maa peale2004-2007 rahas suplemine2008-...

TaassündTaassünni käivitasid rahareform ja privatiseerimine. Tuli ümber orienteeruda idast läände.

Tagasi maa peale perioodi käivitas ettevõtete tulumaksureform, mille Siim Kallas edukalt ellu viis.Sel perioodil hakkasid Eesti ettevõtted ka Lätti laienema. „Täna polegi see enam edukas firma, millel pole Lätis tütart. Tuhanded Eesti ettevõtted on asutanud tütarfirma Lätis,“ ütles Neivelt.

Tagasi maa peale2004-2007. Rahas suplemise ajajärgul oli majanduse käivitajaks Euroopa Liiduga liitumine. Kütteks oli ka pankade ülihelde laenupoliitika ja madalad intressid tekitavad alati buumi.

Paar viimast aastat pole Neivelti sõnul seetõttu Eestis turumajandust olnud. Kiiresti kasvasid ehitus, pangandus, kinnisvaraarendus. Oli näha, et see peab Eestis ükskord lõppema. Neivelti sõnul oleks pidanud juba varem nägema, et mull on suur „Aga et maailmamajandust nii suur finantskriis tabab, seda ei osanud mina ette näha,“ kommenteeris Neivelt.

Mis saab Eesti majandusest edasi? Nõustun siin SEB analüütiku Hardo Pajula seisukohaga, et tõenäoliselt tabab Eestis Portugali stsenaarium, mitte aga Hong Kongi või Argentiina oma.

Portugali stsenaariumi kohaselt siis intressid kasvavad.„Majandus kasvab 1-2 protsenti ja õhk läheb susinal-susinal välja rahulikult järgneva viie kuni kuue aasta jooksul,“ selgitas Neivelt. Ka Portugali majanduskasv oli tema sõnul 1-2 protsenti mitmeid aastaid pärast buumi. „Lähema viie kuue aasta jooksul suurt kasvu Eesti majanduses loota pole,“ resümeeris Neivelt.

2008 ja edasiMajanduskasvu käivitaja on eksportiv väikeettevõte. „Neid on ka juba praegu olemas, aga me ei kuule neist midagi, sest nad on väiksed, pole pildil ega ületa uudiskünnist, aga nad ajavad omi asju vaikselt,“ kommenteeris Neivelt.

Samuti on majanduskasvu käivitajana suur roll täita EASi toetustel. „Seal on miljardeid kroone ootamas, mida saab majanduse rajale aitamiseks ära kasutada,“ toonitas Neivelt. Tuntud ärijuht ja visionäär rõhutas, et vale on jääda ootama, et kõik läheb lihtsalt niisama vanale reale tagasi. Nii pikka kriisi pole tema sõnul ka rahvusvahelistel rahaturgudel olnud pärast Teist maailmasõda.Täna ja tulevikus mõjutavad Eestit samas jätkuvalt globaalne kriis rahvusvahelistel rahaturgudel, kasvavad toidu- ja toorainete hinnad, inflatsioon. Kasu toob kindlasti efektiivsuse tõstmine ja euroliidu toetusfondide raha.Edukateks majandusharudeks peab Neivelt täna ja tulevikus põllumajandust, toiduainetetööstust, teedeehitust ning väikseid tehnoloogiafirmasid.

Eksport, eksport, eksportLaenuintressimarginaal jääb kallimaks ka edaspidi. Kõik ettevõtted, mis toodavad vaid koduturule, on väheefektiivsed. Neil pole viimastel aastatel olnud vaja pingutada. Uues olukorras on nüüd vaja tõsta igapäevast efektiivsust ja üle tuleb vaadata töökorraldus, mitte lasta liugu vana rasva peal. Uues olukorras võib töö olla valesti organiseeritud, seda on igas sektoris, ka panganduses.

„Meil on eksporti vaja, meil ei saada aru, et raha tuleb sisse eksportöörilt,“ toonitas Neivelt. Sellest ei saada tema sõnul aru isegi valitsuse tasemel. „Käisin huvi pärast välisministeeriumi kodulehel ja seal ei olnudki kirjas, et nende üks ülesanne oleks riigi eksporti turgutada ja neid riiki meelitada,“ rääkis Neivelt. Ühe riigi välispoliitika osa peaks olema ka meie majanduspoliitika esindamine. Soome ja Läti välisministeeriumite kodulehel oli see Neivelti sõnul näiteks kirjas.Neivelt lisas veel, et tal huvi teema vastu järjest kasvas ja ta vaatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehte. Seal oli kirjas, et väliskaubandusega tegelevad Eestis välisministeerium ja rahandusministeerium.Siis otsis ta edasi ekspordi kohta märget ka koalitsioonilepingust. „Seal polnud kordagi mainitud sõna eksport,“ leidis ta.EASi kogulehel oli Neivelti sõnul nende ülesandena kirjas, et nemad peavad jagama riiklikke ja välisabi programme. „Eksport on majanduse alus, kelle asi siis on Eesti riigis ekspordiga tegelda,“ viskas Neivelt õhku küsimuse.Lisaks rääkis Neivelt, et uue hoo saamiseks on vajalik kindlasti ka koostöö ettevõtete vahel, efektiivsuse tõstmine, mis tähendab ka töö teistmoodi korraldamist ning vaja on ühiskonna suuremat tolerantsi ettevõtjatele. „Ka läbikukkumine võiks olla norm, soome keeles öeldakse ettevõtjate kohta ka „üritaja“, kas pole ilus?,“ küsis Neivelt.

Täna on hea aeg alustadaKokkuvõtteks ütles Neivelt, et praegu on hea aeg alustada uute ettevõtete loomisega. „Uue panga tegemine oleks täna hea, poleks kaelas seda vana saasta ehk hapuks läinud laene,“ ütles ta ning lisas, et vanad ettevõtted ei pruugi olla valmis muudatusi tegema ja uutel tulijatel on puhtalt lehelt alustamise eelis. „Kõik suurtes organisatsioonides töötavad inimesed teavad ju, kui tüütud on need igasugused kooskõlastamise koosolekud,“ tunnistas ta.

Samuti pole Eestis kunagi varem olnud sellist toetuste jagamise süsteemi nagu EAS praegu pakub. „Nad seal EASis teevad head tööd, kuigi eesmärk kodulehel on neil segaselt sõnastatud,“ ütles Neivelt.

Saalist tulnud küsimustele vastates märkis Neivelt, et Venemaa eksportturg on väga positiivne. „Paljud tuttavad Läänest on rääkinud, et mis te eestlased muretsete, teil on kõrval üks maailma kiiremini kasvav turg, kus teil on palju konkurentsieeliseid,“ vastas Neivelt. Tema sõnul on Venemaal jätkuvalt väga suur potentsiaal. „Käin korra nädalas Peterburis. Seal kasvab kõik väga kiiresti ja igasugustest asjadest, teenustest ja toodetest on puudus. Ka Eesti ehitajad saaksid seal kindlasti tööd. Näiteks on Peterburis puudu projekteerimisfirmadest. Ei jõuta nii palju projekte teha, kui ehitada oleks tarvis,“ teadis Neivelt.

Küsimusele Eesti krooni võimaliku devalveerimise kohta, vastas Neivelt, et ta ei näe vähemalt lähema kahe aasta jooksul üldse mingit võimalust Eesti krooni devalveerimiseks. „Seda tuleks teha, kui riigil pole raha palkade maksmiseks, näiteks õpetajatele, ja laenu riigile enam ka ei antaks. Euroliit annab ka oma liikmesriikidele laenu, eriti kui riigi laen on praktiliselt null nagu Eestil. No ei näe sellist stsenaariumi,“ selgitas Neivelt.

Autor: Annika Matson, Agnes Ojala