Neivelt: hiljutine laenukasv oli pankade juhtimisviga

Majanduse jahtumisele viitavad trendid olid tema sõnul näha juba 3-4 aastat tagasi väga kiire laenukasvuna. „Kiire kasv ei ole maailmas kuskile viinud. 2005. ja 2006. aastal ning 2007. aasta esimesel poolel oli laenukasv väga kiire. Kõigepealt täna võib tagantjärele targana öelda, et see oli pankade juhtimisviga ja selle eest on aktsionäre juba karmilt karistatud. Aktsionärid on kinni maksnud need nn juhtimisvead, mis tehti,“ sõnas Neivelt, kelle arvates tuli laenu liiga palju umbes 50-100 miljardi krooni ulatuses. „ Liiga lühikese aja jooksul tuli liiga palju raha sisse,“ märkis ta.

Eesti Panga asepresident Märten Ross peab aga majanduse jahtumise eelduseks asjaolu, et oldi liiga optimistlikud ning olles suures kasvufaasis ei mõeldud selle peale, et kasv ei saa lõpmatult jätkuda. „Kõige enam vigu tuleb siis, kui hoog on sees. Jutt on ikkagi sellest, et kui kiire hoog sisse sai, siis me ei arvestanud, mis saab, kui see kiire hoog mööda saab,“ lausus Ross "Reporteritunnis".

Neivelti sõnul on Eesti ja Läti alati eristunud oma laenude ja hoiuste suhte poolest ehk võrreldes Ida-Euroopaga on meil alati olnud laenu rohkem kui hoiuseid, sõnas ta.

Tartu Ülikooli professor Raul Eamets ei näe majanduse jahtumises mitte midagi halba, vaid ütleb, et sellesse tuleks suhtuda kui käimalükkavasse faktorisse. „Majandust on vaja veidi raputada, et hakkaks toimuma mingid muutused. Nüüd tuleb vaadata lihtsalt peeglisse ja mõelda, kuidas hakata edasi toimima. Mina vaatan majanduslangusele kui puhastustulele ja seda on Eesti majandusel väga vaja.“ Eametsa sõnul tuleb puhastustule eest maksta kõrget sotsiaalset hinda töötajate ja töökohtade arvel, kui rakendub stsenaarium, mille kohaselt ainult tugevamad jäävad ellu.

Eamets pani ka valitsusele südamele, et rohkem oleks tarvis teha koostööd ettevõtjatega ning et oleks näha poliitikute valmisolekut poliitilisteks kompromissideks.

Neivelt oli temaga päri ning lisas, et ettevõtjad ei ole kindlasti sellega nõus, mis praegu toimub. „Mida ettevõtjad ootavad, on see, et räägitaks inimese keeles ega hämataks.“ Tema sõnul tuleks rääkida sellest, kuhu me liigume ja mida me tahame saavutada ja seda peaks siis ka ettevõtjad kuulama. „Praegu ei kuula keegi, keegi kellegi käest nõu ei küsi,“ ütles Neivelt, viidates asjaolule, et Tartu Ülikoolis on hulk makroanalüütikuid, kellega eelarve koostamisel absoluutselt nõu ei peeta, kuigi võiks.

Saate lõpus ütles Indrek Neivelt, et ka rahandusministeerium on tõdenud, et Eesti riigieelarve on tarbimismaksude poole kõver, kuid tarbimismaksudega üksi riigieelarvet üleval hoida ei jõua. Samuti pani ta valitsusele südamele, et tuleb mõelda, kuidas eksporti suurendada, sest sealt kasvavad tulud. „Kui me eksporti isegi ei toeta, siis ei tohiks seda vähemalt pidurdada.“