• OMX Baltic−0,91%292,3
  • OMX Riga−0,53%889,71
  • OMX Tallinn−0,33%1 859,05
  • OMX Vilnius−0,08%1 139,94
  • S&P 500−0,76%5 572,07
  • DOW 30−1,14%41 433,48
  • Nasdaq −0,18%17 436,1
  • FTSE 1000,6%8 546,86
  • Nikkei 2250,07%36 819,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,78
  • OMX Baltic−0,91%292,3
  • OMX Riga−0,53%889,71
  • OMX Tallinn−0,33%1 859,05
  • OMX Vilnius−0,08%1 139,94
  • S&P 500−0,76%5 572,07
  • DOW 30−1,14%41 433,48
  • Nasdaq −0,18%17 436,1
  • FTSE 1000,6%8 546,86
  • Nikkei 2250,07%36 819,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,78
  • 28.03.08, 14:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kosmose vandenõud 6: Planeet X

Kui soovid lugemist sarja algusest, siis vajuta siia: Surnud kosmonaut
Kas tõesti leidub Päikesesüsteemis veel üks hiigelsuur nimetu planeet? Vähemalt sellise konspiratsiooniteooria pooldajad usuvad, et tõesti.
See on planeet X, mis peaks olema hiigelplaneet Neptuuni taga ning selle orbiit läheneb Maa orbiidile. Salapärase planeedi olemasolu tõestuseks tuuakse näiteid maavärinatest ja kliimakatastroofidest.
Vandenõuteoreetikud on kindlad: valitsused on sundinud astronoome hoidma planeedi olemasolu saladuses, et vältida paanikat. Paljud astronoomid on kinnitanud, et planeet Xi olemasolust pole mingeid tõendeid ja rõhutanud, et kui selliste mõõtmetega planeet oleks olemas, siis võiks inimesed seda vaadata ka ilma teleskoobita.
Planeet X kerkis astronoomide huviorbiiti möödunud sajandi algul, mil selle abil püüti seletada Uraani ja Neptuuni orbiitide häireid. 1980. aastatel tehtud mõõtmiste abil õnnestus need häired siiski selgitada.
Planeet Xi otsimise käigus leiti 1930. aastal Pluuto, kuid see siiski planeet Xi rolli täitma ei sobinud – mass oli liiga väike, et mõjutada Neptuuni orbiiti.
Percival Lowell, kes on muuhulgas tuntud ka Marsi kanalite vaatlejana, andis planeedile nime X. Ta püüdis seda leida kahel korral: esimese katse luges ta lõppenuks 1909. aastal, seejärel võttis ta asja uuesti üles 1913. aastal. Selle töö käigus õnnestus ähmaselt jäädvustada veel avastamata Pluuto, kuid toona ei pandud seda lihtsalt tähele.
Pärast Lowelli surma jätkas tema observatoorium 1928. aastal uusi otsinguid, mille tulemuseks oligi kaks aastat hiljem Pluto avastamine.
Uuesti jätkusid otsingud 1980ndatel, mil püüti seletada Halley komeedi orbiidis esinenud häireid mingi senitundmatu Jupiteri suuruse planeediga. Kuid ka see katse ei toonud tulemusi.Ka mitmete automaatjaamade poolt kogutud andmed ei ole andnud kinnitust, et Neptuunist väljaspool võiks olla veel üks hiigelplaneet.
Kuid otsingud ei ole lõppenud. Alles kuu aja eest teatasid Jaapani Kobe ülikooli teadlased, et Pluuto taga võib leiduda senitundmatu planeet, mille suurus on 30-70 protsenti Maa suurusest.
Loe ka sarja teisi lugusid: Nihkuvad poolused, Maailmalõpp aastal 2012, Illuminati ja Majestic-12jaRoswell / Mehed mustas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele