FIE-ks hakanud inimestelt teenuste ostmisel võib äriühingu rahakott kannatada, kui FIE-l lubatakse äriühingu vara tasuta kasutada.
Maksuamet on kiiduväärselt käsile võtnud fiktiivse FIEnduse väljajuurimise. Aga mitte igasugune FIE ja äriühingu koostöö ei ole olemuselt mäda.
Ka üksikisikud võivad päris iseseisvad ettevõtjad olla ja müüa oma teenuseid nii, et tehingu kummalegi osapoolele pole mitte midagi ette heita.
Üksikisikust kui iseseisvast ettevõtjast pole aga palgatöötajate töökorraldamisega harjunutel lihtne mõelda, sest vaikimisi tähendab äriühingu jaoks midagi tegev inimene ikka palgatöötajat.
Üks sagedamini esinev põhimõtteline eksimus FIEde ja äriühingute vahelistes suhetes, kui tegemist on ikka end tõesti vabatahtlikult ettevõtjaks registreerinud inimesega ja mõlemad pooled tahaks asju tegelikult õigesti ajada, on äriühingu vara, eriti ruumide FIE-le tasuta kasutada andmine.
See ei tuleks pähegi teiselt äriühingult teenuse ostmisel, aga üksikisikus ei osata tehingupartneritena ettevõtjat näha.
Üks pearaamatupidaja ütles: aga tema tööst on ju firmale kasu! On jah, aga teise äriühingu osutatud teenusest on ju ostjale täpselt samamoodi kasu.
Nii et kui inimene äriühingu heaks midagi teeb, ei tähenda see fakt iseenesest midagi.
Äriühing ei tohi oma vara teise ettevõtja kasutusse anda ilma, et ta sellest mingil moel kasu ei saaks, ja kasuks ei ole taolisel juhul teenuse saamine kui selline.
Põhimõtteliselt peab üks ettevõtja teisele tolle vara kasutamise eest midagi maksma. Seda võib praktikas korraldada ka näiteks nii, et vara omanik saab selle kasutajalt teenust tavalisest hinnast odavamalt ja on asjast sel moel kasu saanud.
Äriühingule ostetud vara peab tulu teenima äriühingule endale, mitte kellelegi teisele, ja FIE on nimelt keegi teine: teine ettevõtja. Ka siis, kui tegemist on äriühingu endise palgatöötajaga.
Kui FIE käib oma tööd tegemas äriühingule kuuluvas ruumis, ei tähenda see automaatselt, et tema tegevus ei anna iseseisva majandustegevuse mõõtu välja.
Aga kui FIE ruumi kasutamise eest äriühingule midagi ei maksa, saab kannatada äriühingu rahakott, sest osa tema varast on kasutatud kellegi teise, mitte vara omaniku ettevõtluse tarbeks.
Suhete korrektne vormistamine eeldab lepingut, kus ühelt poolt müüb FIE oma teenust hinnaga X ja teiselt poolt maksab ärihingule selle vara kasutamise eest Y krooni.
Leping võib olla ka suuline, ja mõlemad pooled esitavad teineteisele lihtsalt arveid, aga nagu ikka ja jälle tuleb korrata, on targem niisugused asjad vormistada kirjaliku lepinguga.