IBM on uute patentide osas maailmas kõige produktiivsem. Invicta meistertreeneri Mihkel Pärjamäe sõnul ei ole see juhuslik, vaid läbimõeldud töö tulemus.
IBM Eesti juhi Valdo Randpere sõnul on IBM üle kümne aasta kõige suurem patentide registreerija maailmas. Randpere peab edu võtmeks innovatsiooni - ei kopeerita teiste töid ega uurimusi. Seejuures on oluline kaitsta oma intellektuaalset varandust, sest selle väljatöötamine pole lihtne ega odav.
Firmale on oluline olla atraktiivne, et tööle meelitada häid inimesi ja neid hoida. Ettevõtte asepresident on vastutav innovatsiooni eest, tema reisib pidevalt mööda maailma ja leiab talente. Randpere sõnul sõltub ettevõtte atraktiivsus paljudest näitajatest, eelkõige firma kuvandist tööturul, mis kujuneb aastatega. Kvaliteet ja innovatiivsus on töötajatele olulised, seda on IBM kujundanud aastakümneid.
Kaks korda aastas toimub firmal konverents, mis tähendab tihedat grupitööd ning konstruktiivseid arutlusi näiteks toodete turustamise teemadel või teemal, kuidas olla nutikas.
"Need ei ole traditsioonilised suve- või talvepäevad. Esimesel päeval teeme tihedalt tööd, teine päev möödub mõne lõbusa tegevusega," räägib Randpere.
Ideede puudust Randpere ei kurda. Siin on risk, et kuna paljusid häid ideid ei saa ellu viia, siis küsitakse ikka pool aastat sama küsimust - millised on head ideed? Pigem oleks küsimus, kuidas neid häid ideid reaalselt ellu viia.
Randpere leiab, et loovus on inimesse juurdunud, tal on julgus erineda.
"25aastast inimest enam ümber ei kujunda. Julgus olla teistsugune tuleb kaasa lapsepõlvest läbi kasvatuse. Lapsele peab selgitama, et erinev olemine ei ole karistatav," arvab Randpere.
Fastleader.com-i juht Endrik Randoja nõustub Mihkel Pärjamäe arvamusega, et loovus vajab treeningut, teadmisi ja kogemust. Randoja peab põhiliseks väljakutseks mitte ideede genereerimist, vaid nende ideede loovat teostamist. "Loovad ideed tulevad iseenesest, aga õppida tuleb nutikat teostamist ja siinkohal ongi abiks kogemus," räägib Randoja. Kogemus võib ka mõneti kahju teha - kui asju on alati ühte moodi tehtud, siis tihti nii ka jätkatakse. Loovaks tööks on vaja vaadata teise nurga alt, mil avanevad uued võimalused. "Loovad ideed ja loovad teostused on kaks erinevat poolust. Inimene, olles ühes hea, ei pruugi automaatselt olla seda teises," selgitab ta.
Fastleader.com-i töötajad saavad väljastpoolt positiivseid mõjutusi loovale tööle, silmaringi avardamine on siin oluliseks märksõnaks. Firmasiseselt toimuvad kaks korda aastas töötoad ning inspiratsiooni saadakse ka oma toodetest - igal nädalal toimuvad erinevad koolitused ja konverentsid, mis toimivad loovuse õhutajana.
Ka avatud kontor soodustab diskussioone, kuid suurepäraseks arutlemise kohaks on ka samas majas asuv restoran.
Randoja peab peab ettevõtte praegust asukohta Ülemiste Citys suurepäraseks progressiivsete ettevõtete paigaks, kus õhkab positiivsust ja särasilmsust. Osakondadevahelist tihedat suhtlemist Randoja üle ei tähtsusta - osakonnad töötavad erinevatele sihtrühmadele, seega ei ole vajalik, et kõik osakonnad väga tihedalt koos töötaks.
Reisibüroo Estravel tegevdirektor Anne Samlik arvab, et loovus on teatud määral kaasasündinud omadus. "See on kindlasti arendatav, kui eeldused selleks peavad olemas olema," ütleb ta.
Loovus ja innovatiivus saab Samliku arvates alguse igast inimesest endast. "Ennast arendada saab igaüks vaid ise - ettevõttel on vaid suunav roll. Kedagi teist ei ole võimalik muuta," leiab Samlik. Loovuseks ei saa olla ühtseid reegleid ja traditsioone, need pärsivad loovat mõtlemist ja tegutsemist. Küll aga tuleb loovuse arendamiseks anda inimesele vabad käed, teda vaikselt suunata ja juhtida, et inimene avaneks.
Toetamaks töötajate mõttevahetust ja uusi ideid, on Estravelil lisaks tavapärastele pidudele ja üritustele juba aastaid traditsiooniks maksta n-ö rõõmurahasid. Need on töötajatele osakonniti kõikvõimalike ürituste korraldamiseks vabal ajal. Rõõmurahade idee on panna töötajaid suhtlema omavahel ka muus situatsioonis kui puhtalt tööalases.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”