• OMX Baltic−0,16%302,05
  • OMX Riga0,07%877,36
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,53%1 174,66
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,03%8 656,39
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%92,11
  • OMX Baltic−0,16%302,05
  • OMX Riga0,07%877,36
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,53%1 174,66
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,03%8 656,39
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%92,11
  • 31.03.08, 13:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seotud footonid teravdavad tulevikus meie pilku

Harjumuspärastes optilistes seadmetes uurime valgustatud objektilt peegelduvat või hajuvat valgust, footoneid. Aga selline lähenemine ei tööta, kui objektilt peegeldunud valgus on väga nõrk või kui ümbritsev valgusmüra on tugev.
Mitmes viimastel aegadel avaldatud teadustöös on leitud, et sellistel juhtudel võib aidata kvantmehaanika, kirjutas fyysika.ee Physicsworldi vahendusel. Nimelt on seoses kvantarvutite loomise, aga ka meedias elavat vastukaja leidnud teleportatsiooni teemaga seonduvalt paljude laborite huviorbiidis, niinimetatud seotud footonite genereerimine ja uurimine. Nüüd kui kahest kvantmehaaniliselt seotud olekufunktsiooniga footonist üks suunatakse uuritavale objektile nii, et see sealt peegeldub, siis selle paarilise olemasolul õnnestuks peegeldunud footon elektromagnetilise müra seest ära tunda ning kogu süsteemi signaal-müra suhe paraneks märgatavalt.
Seotud seisundiga footonite tekitamine ei ole väga lihtne ülesanne ja, erinevalt paljudest teistest füüsikanähtustest, oma igapäevases elus me neid ei kohta. Väga lihtsalt seletades tekivad seotud footonid mittelineaarses optikas kasutatavates kristallides, nagu BBO (beta-BaB2O4), kui ühest sinna suunatud footonist tekib kaks vastavalt kaks korda väiksema energiaga ja vastavalt ka kaks korda pikema lainepikkusega footonit. Juuresolevale pildil on infrapuna-kaameraga salvestatud ja sobilike valevärvidega toonitud foto sellisest seadmest saadavast valgusest.
Kui seotud footonite genereerimine on täna teostatav, siis nende avastamine ning omavaheline võrdlemine on veel praktiliselt lahendamata probleem. Sest esimese asjana on vaja teha nii, et need kaks footonit satuksid ühte ja samasse kohta ühel konkreetsel ajahetkel. Edasi peaksid need footonid ühinema ja uuesti moodustama esialgse kõrgema energiaga footoni, aga sellise eksperimendiga ei ole seni hakkama saadud. Lootust annab asjaolu, et füüsikaseaduste järgi on selline protsess lubatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.02.25, 11:58
Mihkel Nestor: Eesti energeetikas konkurentsieelist pole ja on küsitav, kas see kunagi tuleb
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele