Toidukaupade kallinemine ei mõjutanud 2007.
aastal toidukulude osatähtsust leibkonna kulutustes, teatas statistikaamet.
Sarnaselt varasema aastaga kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele
neljandik väljaminekust.
2007. aastal oli leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek 4358 krooni ehk 17% suurem kui aasta varem. Varasema aastaga võrreldes suurenesid toidukulutused 16%, seda peamiselt toidukaupade kallinemise tõttu. Toidukulutuste osatähtsus leibkonnaliikme kulutuste struktuuris võrreldes 2006. aastaga aga ei muutunud, samuti ei muutunud ostetud toidukaupade kogused. Mullu kulutas leibkonnaliige oluliselt rohkem vaid jahutoodetele ja aedviljadele (mõlemale 20% rohkem) ning piimakaupadele (14% rohkem).
Leibkonnaliikme kulutuste struktuuris suurenes jätkuvalt transpordile ja vabale ajal tehtud kulutuste osatähtsus. Sundkulutuste osatähtsus näitas endiselt vähenemise tendentsi — toidule ja eluasemele kokku kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 39% väljaminekust ehk 1695 krooni. Aasta varem oli sundkulutuste osatähtsus 40%.
Kuukeskmine väljaminek suurenes kõikides kulugruppides. Enim ehk kolmandiku kasvasid kulutused transpordile. Samuti suurenesid aastaga kulutused söömisele väljaspool kodu, haridusele, rõivastele ja jalanõudele, vabale ajale, toidule ja eluasemele. Transpordikulutuste suurenemist mõjutas bensiini ja ühistranspordipiletite kallinemine, samuti see, et elujärje paranedes on paljud leibkonnad soetanud kasutatud või uue auto. Kohvikutes ja restoranides söömisel põhjustas suuremaid kulutusi nii toidukaupade kui ka vastava teenuse hinnatõus. Vaba aja kulutusi kergitas valmisreisidele kulutatud summade suurenemine. Eluasemekulutusi kergitas peamiselt hinnatõus (nt kallines soojusenergia). Mõnes olulises kulugrupis oli kasv ka märkimisväärselt väike — sideteenustele kulutas leibkonnaliige 18 krooni ja tervishoiule vaid 8 krooni rohkem kui aasta varem.
Kulutuste kasvu toetasid 22% suurenenud leibkonnaliikme sissetulekud. Sissetulekute suurenemine on tingitud palgatöö ja pensionide tõusust (vastavalt 25% ja 16%). Mullu aeglustunud majanduskasv sissetulekute kasvu veel ei mõjutanud.
Hinnangud põhinevad leibkonna eelarve uuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 1995. aastast. 2007. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonda. Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.
Seotud lood
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht
Dominique Strauss-Kahn ütles eile, et biokütused kujutavad endast suurt
moraalset probleemi.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.