31. märtsil lõppenud Eesti Põlevkivi
majandusaasta müügimaht kujunes rekordilisest tootmismahust ligemale miljoni
tonni võrra veelgi suuremaks - 17,2 miljonit tonni.
Narva elektrijaamades järsult kasvanud põlevkivi nõudluse rahuldamiseks läksid mullu käiku ka ammustel aegadel maa seest välja toodud varud, kirjutab Põhjarannik.
Eriti pingeliseks töörabamiseks läks Eesti Põlevkivis mullu sügisel, mil Eesti Energial tekkis tänu soodsale turuolukorrale võimalus senisest rohkem elektrit Põhjamaadesse müüa.
Kui enne seda küündis kaevanduskontserni tavaline kuutoodang napilt üle miljoni tonni, siis alates oktoobrist hakkasid järjest tulema 1,5miljonilised kuud.
Nii suurte mahtudeni küündis Eesti Põlevkivi viimati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses 1992. aastal, tol aastal kaevandati põlevkivi 18,9 miljonit tonni.
Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott ütles, et 1. aprillist alanud majandusaasta tootmismahu prognoos on veel kinnitamata, kuid juba praegu on selge, et see tuleb mullusest väiksem.
Seotud lood
Eesti Põlevkivi investeerib pool miljardit
krooni kogu karjäärikallurite pargi väljavahetamiseks.
Kulude kokkuhoiu tõttu kaotab Eesti
Põlevkivi avalike suhete osakonna ja alates tänasest jääb töökohast ilma ka
osakonna kauaaegne juht Raivo Lott.
Teisipäeval Viru kaevanduse töölise
hukkumisega lõppenud järjekordne õnnetus on tõstnud tänavuse surmajuhtumite arvu
ettevõttes enneolematult kõrgeks, seades kontserni ette küsimuse, kas
töökorralduses tuleks midagi muuta.
Laupäeval toimus Estonia kaevanduses sel
aastal juba teine surmaga lõppenud tööõnnetus, mille hukkus kaevur, kes sai
konveierilindil töötades raskeid kehavigastusi, kirjutas Põhjarannik
täna.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.