Äripäevas ilmunud metsandusteemalistest artiklitest jookseb läbi üks number - 300 000 ha metsa, mil pole 15 aastat omanikku olnud. Mida kavatseb riik ette võtta ligi kaheksandikuga metsast - "et ürask seda söögu" ei saa ju olla jätkuv poliitika?
Täpsed andmed selle kohta, kui palju on praegu reformimata metsamaad, puuduvad. 2007. aasta lõpu seisuga oli maakatastris registreeritud 554 662 katastriüksust pindalaga 3 758 583,5 ha, mis moodustab 86% kogu riigi pindalast (Peipsi järveta). Registreerimata maad on veel 611 274,2 ha.
Selle üle, kui suure osa sellest moodustavad näiteks metsad ja põllud, arvestust ei ole, kuna maad on registreerimata ehk maaüksust ei ole moodustatud ja selle kõlvikulist seisundit ei ole kirjeldatud. Seega ei ole keskkonnaministeeriumil võimalik kinnitada, et reformimata maast moodustab metsamaa 300 000 ha. Tõenäoliselt on reformimata metsamaad vähem.
Riigi eesmärk on maareformi lõpuleviimine sõltumata maa kõlvikulisest koosseisust ehk olgu siis tegu metsa-, põllu-, transpordi-, sotsiaal- või muu maaga. Lõpetada tuleb pooleliolevad tagastamise ja erastamise toimingud, mille juures on osalised maavalitsused, omavalitsused, tagastamise ja erastamise õigustatud subjektid.
Reformimata metsamaa, mille suhtes ei ole tagastamist või erastamist algatatud, jäetakse riigi omandisse maareservina (v.a juhul, kui see kuulub maareformi seaduse alusel munitsipaalomandisse andmisele).
Valitsusliidu eesmärk on riigi valitsemiseks mittevajaliku maa tsiviilkäibesse andmine ning seda tehakse maa võõrandamisega enampakkumise korras. Maareformi seaduse kohaselt on maa riigi omandisse jätmine ainus viis viia tsiviilkäibesse maad, mille suhtes ei ole pooleli erastamise või tagastamise menetlust ja mida ei tule anda munitsipaalomandisse.
Tulenevalt valitsuse heakskiidetud maareservi moodustamise põhimõtetest liidetakse Riigimetsa Majandamise Keskuse maadega need maad, mida maa- ja metsakorralduslikult on otstarbekas liita. Need metsamaad, mida ei liideta, võõrandatakse enampakkumisel.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.