Aripaev.ee artiklitesarjas "Eesti 2018"
esitas oma visiooni SEB juhatuse esimees Ahti Asmann, kus ta näeb, et kümne
aasta pärast käib pangandusturul võitlus tööandja pensioni pakkumiste
pärast.
2018. aastaks on Eestis hakatud vaikselt unustama dekaadi alguse majandusraskusi. Eurole üleminek andis täiendavat stabiilsust, mida vajati raskustest väljatulemiseks. Haavad on paranenud ning ettevõtjate julgus võtta suuremaid riske on osaliselt taastunud.
Kümne aasta eest alanud probleemid sundisid suuremale pragmatismile suhetes teiste riikidega, sh Venemaaga, kellega koostöö on oluliselt paranenud. Samas ei ole me oma naaberriikidest millegi poolest paremad või erilisemad, kuid õnneks jätkub toimetamist kõigile.
Eestis on nõudmiseni hoiuste mahu kasv hakanud pidurduma, kuna raha liigub järjest enam teistesse investeerimistoodetesse. Kliendid on muutunud oluliselt teadlikumaks investeerimistoodetest ning nendega kaasnevatest riskidest. Samuti on tasakaalukamaks muutunud ootused rahapaigutuse tootluse osas. Pensioniks raha kogumise vajalikkus ei ole veel kõigi inimesteni jõudnud, kuid need kes on seda juba 10 aastat teadlikult teinud, naudivad suuremat kindlustunnet tuleviku suhtes.
Pensionikogumisteenust pakkuvad varahaldus- ja elukindlustusettevõtted on muutunud järjest tugevamaks ning nende osatähtsus pangagrupi tuludest on kasvanud ca 5% võrra. Tööandja pensioni võimaldamisega lisandub turule teisi rahvusvahelisi kindlustusteenuse pakkujaid, kuid tänaste pangagruppide tütarfirmad on jätkuvalt turul domineerivad.
SEB on jätkuvalt tugev investeerimistoodete vallas - kogu Ida-Euroopa-suunaline investeeringute juhtimine on kontsentreeritud Eestisse ning elukindlustusäri on kasvanud jõudsalt. Ettevõtete panganduses on erinevate derivatiivide kasutamine riskide maandamisel saanud suurettevõtetele tavapäraseks. Eurole üleminekuga avardusid antud toodete kasutamise võimalused veelgi.
Oluliselt rohkem kasutatakse pangatoiminguteks mobiiltelefone ning digitaalallkirjade kasutamine lepingute sõlmimisel või erinevate teatiste allkirjastamisel on leidnud kasutust umbes 15-25% inimeste hulgas. Soov digitaalallkirja kasutada on suurem kui ettevõtete ja riigiasutuste võimalus või tahtmine seda pakkuda.
Eesti on IT-turvalisuses maailmas jätkuvalt esirinnas, kuid siin tuleb maksta lõivu mugavusele. Mitmesugused vahendid turvalisuse tagamiseks on muutnud elektroonilise pangateenuse kasutamise senisest mõnevõrra keerulisemaks.
Sularahaautomaatide võrk kui panga müügiargument on muutunud ebaoluliseks ning pangad on loonud ühtse sularahaautomaatidevõrgu.
Seotud lood
Aripaev.ee alustas artiklitesarja „Eesti
2018“, milles esitavad Eesti tuleviku kohta oma nägemuse valitud Eesti
arvamusliidrid.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts avaldab artiklitesarjas "Eesti 2018"oma nägemuse meie elust kümne aasta
pärast, uskudes, et kümne aasta pärast on eestlaste jõukus kasvanud, mistõttu
liigub suur osa äritegevusest piiri taha.
Aripaev.ee alustas artiklitesarja "Eesti
2018", milles esitavad Eesti tuleviku kohta oma nägemuse valitud Eesti
arvamusliidrid.
Hansapank kutsub üles inimesi investeerima
kolmandasse pensionisamabasse väitega, et see maksab vaid piimapaki hinna.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?