Helenius: 2018. aastal elame Euroopa Dubais

Tagasivaade viimasele kümnele aastale jätab mulle sooja tunde. Täna siin istudes on raske uskuda, kuidas 2008. aastal keegi õieti ei näinud, kuhupoole riik oli minemas. Täna elame ühel Euroopa rikkamal maal, mida vahel "Euroopa Dubaiks" nimetatakse.

Aasta 2008 raske majanduslangus ning sellele viinud surutis olidki just asjad, mis võimaldasid lõpuks riikliku poliitika muutmist selliselt, et jõudsime täna, vabariigi 100. sünnipäeval nauditava jõukuseni.

Saades aru kiirelt vananeva ja arvult kahaneva rahva suutmatusest tekitada majanduses piisavat dünaamikat hoidmaks majanduskasvu pikalt kõrgel, et jõuda Lääne-Euroopa elustandardile järele, otsustas 2009. aastal ametisse asunud Mart Laari valitsus teha äkilisi samme. Valitsussektori kulude järsk kärpimine võimaldas vähendada üldist maksukoormust. Eesti sai samal ajal maailma esimeseks riigiks, kes tulumaksu täielikult kaotas, asendades selle tarbimise suurema maksustamisega, eriti keskkonnale kahjuliku tarbimise.

Maksurevolutsiooniga käsikäes muudeti otsustavalt Eesti immigratsioonipoliitikat. Eesti diplomaadid said ülesandeks edendada sisserännet Eestisse, eelistades ettevõtlus- ja teadustaustaga inimesi. Eesti müügiargumendid olid 0% tulumaks, puhas keskkond ja riigivõim, kes aitab ettevõtjail vältida bürokraatiat ja ohtrat paberimajandust.

Täna suure ehitusplatsiga sarnanevas Eestis üritab Euroopa Liidu kiireimini kasvav linn Tallinn ära mahutada äride ja inimeste sissevoolu. Eriti hiinlased, nende seas palju ettevõtjaid, on avastanud Eesti puhast keskkonda ja suurepäraseid töövõimalusi pakkuva väljarände sihtkohana. Tallinn on saanud baasiks, kust Hiina firmad sisenevad Euroopa turule.

Teine ette võetud majandusreformide ootamatu tulemus on noorte soomlaste massiline sissevool, kes tahavad pääseda Soome heaoluriigi säilitamisega seotud kulude kasvu tulemustest. Eelmise nädala Soome majandusajakiri Talouselämä kirjutas esiküljeloos, kuidas kõik paljulubavamad uued Soome firmad asuvad tegelikult Eestis. Võib vaid arvata, kui palju see trend veel tugevneb, kui Tallinna-Helsinki tunnel järgmisel aastal valmis saab.

Vanasti olid paljud Eestis mures, kuidas säilitada kahaneva rahvastiku ja kasvava sisserännu juures eestlaste identiteeti. Tänaseks on selge, et madalaist maksudest, avatud immigratsioonipoliitikast ja keskkonnasäästlikust lähenemisest tulenev hiiglaslik majanduskasv on viinud Eesti kultuuri ja keele õitsengule. Kaugel sellest, et ähvardada eestlaste keelelisi ja kultuurilisi juuri, on uusasukad näidanud üles suurt huvi oma uue kodu kultuuri ja keele edendamiseks.

Eesti kujutava kunsti hinnad on taevasse kerkinud, kui isegi Pekingi galeriid selle vastu huvi hakkasid näitama ning teatrid, ooperid ja kontserdisaalid pole kunagi näinud nii häid aegu, kuna abiks on õitsvalt ärikogukonnalt saadav toetusraha. Londonist tulevad turistid charter-lendudega spetsiaalselt kultuuriüritustele, see on loonud ühe Euroopa dünaamilisima kultuuriareeni maine. Eelmisel aastal asutati Shanghais eesti ja inglise õppekeelega kool lastele, kelle vanemad kaaluvad Eestisse kolimist.

Kohalikud Eesti inimesed on majanduse dünamismist ja sellest johtunud kultuuri- ja ühiskonnaelu arengust kõvasti kasu saanud. Elatustase on tõusnud julgeimatestki tollastest kümne aasta tagustest ootustest rohkem, kui inimesed parasjagu 2008. aasta majanduslangust üritasid üle elada. Täna vaidlustab vaid peotäis majandusalal kirjaoskamatuid sotsialiste fakti, et Eesti tulevik sõltub jätkuvalt täiesti vaba turu ja keskkonnasõbraliku poliitika säilitamisest.

Kui 2009. aastal võitsid Saksamaa valimistel keskelt paremal asuvad parteid seninägematu toetusprotsendiga, juubeldas Eesti tulemuse üle. Võitnud koalitsiooni loosung oli: "Miks ei võiks Saksamaa Eestilt õppida?"

Esmaspäeval, 17. märtsil, avaldab aripaev.ee-s oma nägemuse Eestist aastal 2018 Arco Vara endine juht Viljar Arakas.