1783. aasta on Islandi ajaloo üks
tumedamaid lehekülgi. Tegevusse asus Laki vulkaan, mis saatis umbes poole aasta
jooksul maapinnale 14 kuupkilomeetrit laavat ja vulkaanilist tuhka.
Sellele lisandusid mürgised gaasid, mis tekitasid vinese ilma üle terve Euroopa. Inglismaal sai 1783. aasta suvi nimeks liivasuvi, sest maha sadas erakordselt palju Islandist pärit vulkaanilist tuhka.
Islandi kariloomadest hukkus vulkaanipurske tekitatud keskkonnamõjude tõttu ligi 80 protsenti. See põhjustas saarel laialdase näljahäda, mille tagajärjel jättis elu umbes veerand Islandi elanikest. Atmosfääri läbipaistvus vähenes üle maailma, mistõttu oli järgnev suvi ebatavaliselt jahe.
Laki purse on aga võrdlemisi tühine võrreldes sellega, milleks Maa on võimeline. 65 miljoni aasta eest purskusid tänase India aladel maapinnale laavavood, mille maht ületab Laki purske sada tuhat korda. Paljud teadlased peavadki Dekkani vulkaanipurskeid ning mitte asteroidi Kriidi ajastu lõpu väljasuremise põhjustajaks, mille kuulsaimateks ohvriteks on dinosaurused. 250 miljoni aasta eest toimunud Maa ajaloo kõige karmimate tagajärgedega väljasuremist seostatakse aga Siberis tegutsenud vulkaanidega, millest tänaseks on järgi jäänud tohutu suurel alal levivad vulkaaniliste kivimite kihid.
Vulkaanid võivad väljasuremist soodustada mitmel viisil. Väävlit sisaldavad gaasid moodustavad veeauruga reageerides väävelhappe, mis seejärel happevihmana maha sajab. Lämmastikuühendid lagundavad osoonikihti. Atmosfääri paiskunud aerosoolid ja tuhk blokeerivad aga päikesevalguse ning toovad kaasa ulatusliku jahenemise.
Ohtu ei kujuta mitte ainult Laki-tüüpi rohke laavaga vulkaanid, vaid ka plahvatuslikumad ja võimsamad vulkaanipursked, mis laava asemel toodavad peamiselt vulkaanilist tuhka ja mitmesuguseid gaase. Üks sellistest on Toba vulkaan Sumatra saarel, mida seostatakse tolleaegse inimpopulatsiooni kokkukuivamisega. Geneetiliste andmete tõlgendamisel on leitud, et see nn Toba pudelikael vähendas Maa rahvaarvu kõigest tuhande kuni kümnetuhande järglasi saanud paarini.
Kas sellise suurusjärgu vulkaanipursked võivad korduda edaspidigi? Mitte ainult ei või, vaid toimuvadki kindlasti. Küsimus on siin ainult ajas. Võimalik, et tänapäeval ei viiks vulkaanipurse enam inimkonda väljasuremise äärele, kuid globaalse ulatusega katastroof oleks see kahtlemata.
Seotud lood
Inimene on Maad asustanud juba sadu
tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma
esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt
edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja
vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt
ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on
ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.