- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,4%270,49
- OMX Riga0,14%871,89
- OMX Tallinn−0,5%1 735,82
- OMX Vilnius−0,01%1 041,01
- S&P 500−0,1%5 995,41
- DOW 30−0,57%44 039,59
- Nasdaq −0,03%19 292,95
- FTSE 100−1,22%8 025,77
- Nikkei 225−0,4%39 376,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,94
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,28
- OMX Baltic−0,4%270,49
- OMX Riga0,14%871,89
- OMX Tallinn−0,5%1 735,82
- OMX Vilnius−0,01%1 041,01
- S&P 500−0,1%5 995,41
- DOW 30−0,57%44 039,59
- Nasdaq −0,03%19 292,95
- FTSE 100−1,22%8 025,77
- Nikkei 225−0,4%39 376,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,94
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Inimene on Maad asustanud juba sadu
tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma
esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt
edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja
vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt
ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on
ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.
Ometi on teadlastele hästi teada, et üle 99 protsendi olemas olnud liikidest on tänaseks väljasurnud ning ühe liigi keskmine eluiga on umbes miljon aastat. Miks peaks inimestel olema põhjust arvata, et meie kohta see statistika ei käi? Ilmselt ei oleks see kuigi arukas, kuid millistele ohtudele tuleks kõige rohkem tähelepanu pöörata? Laias laastus jagunevad ohud kaheks: meist sõltuvateks ning mittesõltuvateks.
Esimeste hulka kuuluvad näiteks tuumasõjad või inimtekkeline keskkonnareostus. Asteroidiga kokkupõrkamine või musta auku sattumine on aga inimese tahtest sõltumatud sündmused, mille suhtes on meil raske midagi ette võtta. Järgnevas lugudeseerias vaatame võrguajakirja Discover Magazine vahendusel detailsemalt, millised ohud inimkonda ähvardavad.
Asteroidid
Maa ja teiste taevakehade kokkupõrked on reaalsus ning väiksemaid meteoriite ja kosmilist tolmu langeb Maale iga päev. Suuremate taevakehade kokkupõrked on aga õnneks väga harvad. 1908. aastal toimunud Tunguusi meteoriidiplahvatuse võimsus on võrreldav 1000 Hiroshimale heidetud tuumapommi võimsusega.
Meteoriit langes õnneks inimtühja piirkonda, kuid on reaalne šanss, et järgmine kord nii õnnelikult ei lähe. Tunguusi suurusjärgu meteoriidiplahvatusi juhtub keskmiselt kord saja kuni kolmesaja aasta jooksul ning nende tekitatud kahju sõltub otseselt langemiskohast.
Kogu inimkonna hävitamiseks on aga vaja veel märksa võimsamat plahvatust, koht polegi oluline. 65 miljoni aasta eest tänasele Yucatani poolsaarele langenud ning dinosauruste hävingule kaasa aidanud asteroid tekitaks juba ülemaailmse katastroofi.
See küll ei tähenda veel ilmtingimata inimkonna lõppu ning arvestades seda, et sellise suurusjärgu kokkupõrked toimuvad väga harva, on meil õigus öelda, et hukk asteroidi läbi on võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline.
Pealegi jääb alati lootus, et tulevikus osatakse ohtu kujutavaid asteroide edukalt tõrjuda. Viimase paarisaja aasta tehnoloogilise arengu kiirus annab selleks lootust.
Seotud lood
Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike,
kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega. Geneetiliselt muundatud
põllukultuuridel on palju eeliseid – nad on vastupidavamad putukamürkidele,
taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud
mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva
võimaluse parandada vigased lõigud genoomis.
Kui eluta loodus inimese hävitamisega
hakkama ei saa, siis ehk on selleks võimeline mõni elusorganism. Paljud silmale
nähtamatud viirused, bakterid ja protistid on nõudnud miljonite inimeste
elu.
Maa magnetpoolused ei asu püsivalt ühes
kohas. Aasta-aastalt rändavad nad aeglaselt ringi, kuid keskeltläbi paarisaja
tuhande aasta järel toimub midagi hoopis kummalist – magnetiline lõuna- ja
põhjapoolus vahetavad asukohad.
1783. aasta on Islandi ajaloo üks
tumedamaid lehekülgi. Tegevusse asus Laki vulkaan, mis saatis umbes poole aasta
jooksul maapinnale 14 kuupkilomeetrit laavat ja vulkaanilist tuhka.
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
