Veskimägi: eelarvele ei tohiks lajatada ühe lauaga

"Ma ei soovitaks seekord eelarvekärbete tegemisel minna ka mehaanilist "ühe lauaga löömise" teed. See on rumal ja ebaintelligentne lähenemine tänases olukorras," rääkis Veskimägi.

Protsendiga kärpimine oleks tema sõnul hea lähenemine tavalises majanduskonjunktuuris, kui tahetakse lihtsalt tekitada survet valitsussektori kulude suurema efektiivsuse saavutamiseks. Seekord on aga olukord keerulisem, sest ainult pool Eesti probleemist tuleb maailmamajandusest, teine pool lähtub Eesti enda senise majandusstruktuuri jätkusuutmatusest eriti majanduskasvu pidurdumise tingimustes.

Seega peab valitsuse eelarvepoliitika saama hakkama samal ajal kolme eesmärgiga. Esiteks, tugev signaal Eestist välja meie suutlikkusest korrigeerida eelarvepoliitikat vastavat majanduskonjunktuuri muutustele. Teiseks, suurema valitsussektori tegevuse efektiivsuse saavutamine, väiksema rahaga sama paljude ülesannetega toime tulemine kui seni planeeritud. Kolmandaks, intelligentne kulude kärpimine, muutes eelarve kulude proportsioone selliselt, et eelarve toetaks majanduse restruktureerumist. Juba 2007. aasta novembris oli näha, et USAst alguse saanud finantskriis on jõudnud Euroopasse ja jõuab ka 2008. aastal reaalmajandusse. "Sellest lähtuvalt juhtisin nii 2007. aasta lisaeelarve kui ka 2008. aasta eelarve aruteludel riigikogus korduvalt tähelepanu vajadusele hoida 2007. aastal valitsuse planeeritust konservatiivsemat eelarvepositsiooni ja korrigeerida 2008. aasta eelarve tulusid allapoole. Kes julgesid avaldada tollal teistsuguseid positsioone võrreldes peaministri omadega said lihtsalt sõimata," ütles Veskimägi. Täna jääb vaid üle imestada, kui kiiresti on saanud Saulustest Paulused, vähem kui nelja kuu tagused seisukohad on unustatud nagu poleks neid olnudki. Asjakohane oleks siiski küsida, millele põhines valitsuse põhjendamatu optimism eelmise aasta lõpus? Need põhjused mille täna viidatakse, mõned kuud peale eelarve vastuvõtmist, eelarve kärpimise vajadusest rääkides, olid nähtavad juba ka novembris-detsembris lisaeelarve ja 2008. aasta eelarve menetlemise ajal riigikogus.

Nüüd on rahandusministeerium tulnud välja uue prognoosiga. Aga see on sama optimistlik, kui seda oli eelmine. Prognoosist lähtuv optimism põhineb arusaamal, et Eesti eksport on kasvanud senini sihtturgude keskmisest kasvust kiiremini. Jah, senini on see nii olnud. "Maailmamajanduses toimuva tegelikud mõjud pole aga meieni veel jõudnud. Majandusarengu pidurdumisest ekspordi sihtriikides lähtuv nõudluse suhteliselt suurem vähenemine meie teenustele/kaupadele võrreldes nõudluse keskmise vähenemisega hakkab alles meieni jõudma. Me oleme turul uustulnukad ja meid lüüakse ebakindlates situatsioonides esimesena välja," möönis Veskimägi.

Valitsus on asunud kulusid kärpima. Igati kiiduväärt tegevus, aga omab eelkõige märgilist väärtust Eestist välja. Mis tähendab, et seda tuleb teha kiirelt, jõuliselt ja kõrge profiiliga riigikogus. "Et seda nähtaks - Eesti eelarvepoliitika on paindlik, oleme suutelised majanduskeskkonna muutusele reageerima ja valitsussektori kulusid vähendama ning hoidma ülejäägis eelarvepoliitika eesmärki. Pealegi peab kulude kokkuhoid tähendama mitte vähem tegevusi, vaid suuremat efektiivsust. Valitsus peab suutma väiksema rahaga sama palju saavutada kui 2008. aasta kehtivas eelarves eesmärkide ja tegevustena on planeeritud. Ja pole mõtet rääkida, et see on võimatu, kui riigieelarve kulud on kasvanud 2006. aastast viimase kahe aastaga ca 30 miljardit krooni 94 miljardi kroonini," märkis Veskimägi.

Aga näilisuse loomisele, mis pole vähetähtis, peab tulema taha ka tegelik sisu. Sest tegelik lahendus ei ole seekord eelarvepoliitiline lähenemine, täna kärbime kolm miljardit, sügisel veel kolm ja 2009. aasta eelarve teema võrreldes esialgselt planeerituga 12 miljardit väiksema.

Lähiaegade kõige parem majanduspoliitika on hea hariduspoliitika, hariduskulude proportsioon peab suurenema kohendatud 2008. aasta eelarves.