Aastaks 2018 on Eestis hakatud unustama dekaadi alguse majandusraskusi. Eurole üleminek lisas stabiilsust, mida vajati raskustest väljatulekuks. Haavad on paranenud ning ettevõtjate julgus võtta suuremaid riske on taastunud.
Kümne aasta eest alanud probleemid sundisid suuremale pragmatismile suhetes teiste riikidega, sh Venemaaga, kellega koostöö on oluliselt paranenud. Samas ei ole me oma naaberriikidest millegi poolest paremad ega erilisemad, kuid õnneks jätkub siin toimetamist kõigile.
Eestis pidurdub nõudmiseni hoiuste kasv, kuna raha liigub järjest enam teistesse investeerimistoodetesse. Kliendid on muutunud teadlikumaks neist ning nende riskidest. Tasakaalustunud on ka ootused tootlusele. Vajadus pensioniks raha koguda ei ole veel kõigini jõudnud, kuid kes on seda juba kümme aastat teinud, naudivad suuremat kindlustunnet tuleviku suhtes.
Pensionikogumisteenust pakkuvad varahaldus- ja elukindlustusettevõtted on muutunud järjest tugevamaks ning nende osatähtsus pangagrupi tulude seas on kasvanud ca 5 protsenti. Tööandja pensioni võimaldamisega lisandub turule teisi rahvusvahelisi kindlustusteenuse pakkujaid, kuid turul domineerivad endistviisi tänaste pangagruppide tütarfirmad.
SEB on jätkuvalt tugev investeerimistoodete vallas - kogu Ida-Euroopa-suunaline investeeringute juhtimine on kontsentreeritud Eestisse ning elukindlustusäri on jõudsalt kasvanud. Ettevõtete panganduses on derivatiivide kasutamine riskide maandamisel saanud suurettevõtetele tavapäraseks. Eurole üleminekuga avardusid nende toodete kasutamise võimalused veelgi.
Oluliselt rohkem kasutatakse pangatoiminguteks mobiiltelefone ning digiallkirju kasutab lepingutel või teatistel umbes 15-25 protsenti inimestest. Soov selleks on suurem kui ettevõtete ja asutuste võimalus või tahtmine seda pakkuda.
Eesti on IT-turvalisuses endiselt esirinnas, kuid siin makstakse lõivu mugavusele. Mitmesugused vahendid turvalisuse tagamiseks on muutnud elektroonilise pangateenuse kasutamise senisest mõnevõrra keerulisemaks. Sularahaautomaatide võrk kui panga müügiargument on muutunud ebaoluliseks ning pangad on loonud ühtse sularahaautomaatide võrgu.
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?