Eestil on probleeme 2007. aastal alanud
uueks rahastamisperioodiks (2007-2013) eraldatud 53,3 miljardi toetuskrooni
rakendamisega, teatas rahandusminister Ivari Padar.
Rahandusminister Ivari Padar tutvustas täna valitsusele ülevaadet välistoetuste senisest kasutamisest ja tegi ettepaneku võimalikult kiiresti lahendada välisvahendite kasutamist pidurdavad probleemid.
„Eelmise struktuurifondide rahastamise perioodi (2004-2006) osas on raha kasutamine kulgenud ootuspäraselt,” tõdes minister Padar. „On tõenäoline, et me kasutame pea kõik Eestile eraldatud 5,8 miljardit krooni ära sihipäraselt ja õigeaegselt, kuid selleks peame veel kõvasti pingutama.” Perioodiks ette nähtud raha on võimalik kasutada veel selle aasta lõpuni.
Samaks perioodiks ettenähtud 4,8 miljardit krooni Ühtekuuluvusfondist loodetakse samuti õigeks ajaks ära kasutada. „Eelmisel aastal oli kõrgete ehitushindade tõttu probleeme projektide käivitamisega, aga sel aastal on hinnad alla läinud ja hanked kenasti töös,” ütles Padar. Ühtekuuluvusfondi raha saame kasutada 2010. aasta lõpuni.
Samas on Eestil probleeme 2007. aastal alanud uueks rahastamisperioodiks (2007-2013) eraldatud 53,3 miljardi toetuskrooni rakendamisega. Planeeritud 93 toetusmeetmest on tänaseks avanenud 29 ning toetuse andmise otsuseid on tehtud kogumahuga 9,5 miljardit krooni.
Ettevalmistused on kulgenud aeglasemalt, kui planeeritud – mitmete meetmete avamist või rakendamise alustamist on lükatud mullu oktoobris planeeritust edasi kvartali kuni poole aasta võrra.
„Ennekõike olen mures suurte infrastruktuuriinvesteeringute pärast, sest 2007. aastaks eraldatud raha saame kasutada vaid 2010. aasta lõpuni,” ütles Padar. Samas on ministri sõnul positiivne, et ainuüksi viimase kahe kuu jooksul on avatud 14 uut meedet ning paljude meetmete tingimused on viimistlemise lõppjärgus või jõustumisel.
Selleks aastaks on riigieelarvesse planeeritud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid 6,7 miljardit krooni, välistoetusi kokku 9,9 miljardit.
Seotud lood
Peaminister Andrus Ansipit teeb murelikuks
euroliidu raha, mida ei ole ära kasutatud, rahandusministri hinnangul on
kasutamata 1,3 miljardit krooni.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.