Ansipile teeb muret 1,3 miljardit kasutamata euroraha

„Reserve on, aga ohud on üleval,” kommenteeris Ansip valitsuse pressikonverentsil välisvahendite kasutamist. „2004.-2006. aasta vahenditest on veel muist kasutamata ja on oht, et need jäävadki kasutamata. Ministrid ise ohtu suureks ja reaalseks ei pea.”

Ansip loetles ka konkreetseid projekte, mille raha on kasutamata. Näiteks sotsiaalministeeriumi 43miljoniline projekt „Võrdsed võimalused tööturul”, 700miljoniline Emajõe valgala projekt, 371miljoniline Tallinna Sadama projekt, Kukruse teelõigu 509miljoniline projekt. "Ei tea, kuidas ja millal need projektid rakendatakse," märkis ta.

Emajõe valgala projekti puhul tõi Ansip välja, et pakkumiste maht ületas võimalusi kolm korda. "Hange tükeldati 21 jupiks. Projekti summa on 700 miljonit, see ei ole väike raha," oli ta murelik.

Arvestades majandustempo aeglustumist oleks nende vahendite kasutamine teretulnud, märkis peaminister. „Tuleb tegutseda. Ministritel on, millega vaeva näha. Küsimus on aktuaalne ka seoses võimaliku negatiivse lisaeelarvega. Projektide täideviimine turgutaks majandust ja tuleks ka tagasi maksudena,” ütles Ansip.

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et kokku on sellist kasutama euroraha 1,3 miljardit krooni. „Ministeeriumid peavad tegema otsuseid, et takistused kaoksid,” ütles minister. Samas leidis Padar, et olukorral on ka positiivseid külgi. „Hinnad on teatud valdkondades märkimisväärselt langenud. Näiteks langenud ehitushinnad aitavad kaasa projektide teostamisele,” tõi ta välja.

Padar möönis, et raha ärakasutamisel tuleks tööd tugevamaks teha. „Ülevaadetega euroraha kasutusest tuleks olla kabinetis igal kuul, see oleks rahandusministeeriumi ettepanek. Sellest, kui efektiivselt me raha kasutame, sõltub majanduse tulevik. Tuleb ka mõistuslikkus säilitada. Kuigi on hilinemisi, siis ei tohiks kiirustamisel teha rumalaid otsuseid ehk siis raha ebaotstarbekalt kasutada,” lisas ta.