Arco Vara juht Aare Tammemäe usub, et 605
korteritel on Tallinnas võimalik ostjad leida.
„Võlurid me ei ole ja me ei tee midagi sellist, mida varem pole tehtud,” vastas Arco Vara juht Aare Tammemäe küsimusele, kuidas Arco Vara Tivoli alale planeeritavatele 605 korterile leiab ostjad. „Inimesed tahavad ju oma elujärge parandada. Muidugi ei taha kõik elada korteris ja kesklinnas, aga on neid, kes tahavad.”
Tammemäe on kindel loodava kvartali tugevateks külgedeks on asukoht ja läbimõeldud lahendus. „Peab arvestatud võimalike ostjate kõiki vajadusi,” ütles ta.
Tammemäe möönis, et valmivate korterite puhul ei saa müügiperiood kindlasti olema vaid aasta, kuid sellega on arvestatud. Ettevõtja ei näe ka probleemi selles, et Tivoli krundi kõrval paiknevas Liivaoja elurajoonis korterite müük väga hästi ei lähe. "Vaevalt, et see nüüd pooltühi on," märkis ta, lisades, et põhjusi, miks mõne elurajooni korterite müük ei edene võib olla palju: kui kvaliteetne on planeering, millised on hinnad jne.
Eile kehtestas Tallinna volikogu Tivoli alale detailplaneeringu. Arco Vara siiski ei kiirusta koppa maasse lööma.
„Ei ole veel otsustatud, kes ja millal ehitama hakkab. Kõigepealt olime päris rahul sellega et linnavolikogu detailplaneeringu kehtestas. Võtame samm korraga. Kõik sõltub turu konjunktuurist ja sellest mis see pakkumine on. Oleme kaalunud ehituse algust selle aasta lõpul ja järgmise algul, aga seda ei ole veel otsustatud,” rääkis Tammemäe.
Arco juht rõhutas, et Tivoli ala maht on kesklinnas suur ning ka see on põhjus, miks tuleb kaaluda hoolikalt projekti järgmisi samme. „Kesklinnas teist nii suurt mahtu ma ei oska nimetada, välja arvatud Sadama piirkond. Kindlasti tuleb arvestada jahenevat turgu. Tuleb kaaluda mitu etappi me teeme,” märkis ta.
Praegu ei tahtnud Tammemäe välja öelda projekti võimaliku maksumust. Samas langevate ehitushindade üle oli ettevõtjal hea meel, märkides, et projekt läheb oluliselt atraktiivsemaks just ehitushindade tõttu.
„Ehitushinnad täna erinevad oluliselt ehitushindadest eelmisel aastal. Tahaks vaadata, mis on lõplikud ehitushinnad turul ja siis otsustada. Kõige põhilisem driver on ikkagi nõudlus. Pakkumine Tallinna elamuehitises, eriti kesklinnas hakkab vähenema, sest projekte ei realiseerita. Üsna palju projekte on pooleli jäänud või lõpetatud, neid ei hakata edasi arendama. See hea uudis meile kui suurtele arendajatele. Tuleksime heal ajal turule oma korteritega. Sellele me natuke panustame. Küsimus on, mis see nõudlus on ja mis see pakkumine peaks olema. See ehitusmaksus ei mängi meile trumpe kätte mitte ainult selle projekti puhul, vaid ka teiste projektide puhul,” selgitas ta oma mõttekäiku.
Esialgsete plaanide kohaselt tulevad esimesed korterid turule 2010-2011.aastal. „See sõltub lõplikult sellest, millal me ehitama hakkame,” lisas Tammemäe.
Tammemäe sõnul vähendab planeeringu kehtestamine oluliselt Arco Vara investeerimisportfelli planeeringu- ja likviidsusriski ning aitab paremini hinnata vara õiglast väärtust. Ettevõtte juht ütles, et krunt ja kinnistu on selgelt väärtuslikumad kui on olemas detailplaneering. See vähendab vara riske ja annab kindlust ka investoritele.
2005. aasta sügisel algatatud detailplaneeringus on kesksel kohal arhitektuurikonkursi käigus välja valitud võidutöö, arhitektuuribüroo Luhse Tuhal poolt pakutud lahendus.
Arco Investeeringute juhatuse esimees Veiko Taevere hindas konkurssi igati kordaläinuks: „Kadriorg, park ning mere lähedus eeldab väga läbimõeldud lahendusi, et pakkuda linnakodanikule ning tulevasele elanikule terviklikku ning kodust keskkonda. Palusime konkursil osalema tunnustatud tegijad ning Luhse Tuhal lahendus leidis hea liigendatuse, keskkonda sobivuse ning läbimõeldusega kõikide žüriiliikmete toetuse. Meie jaoks on põnev väljakutse luua tänasele turuootusele vastav ja nii kvaliteedilt kui hinnatasemelt ostjatele sobilik terviklik elukeskkond,“ sõnas Taevere.
Konkursi võidutöö autorite Tanel Tuhali ja Ra Luhse arvates oli konkurss põnev väljakutse eelkõige oma väärtusliku asukoha tõttu. „Arhitektuurse lahenduse aluseks olev detailplaneering määras täpselt ära hoonestuse mahud ja paiknemise krundil. Põhiülesandeks sai seega töö fassaadidega, detailplaneeringuga sobiva arhitektuurse struktuuri ja hoonetevahelise avaliku ruumi kujundamine. Kogu hoonestuse võtmesõnaks on kaasaegne linnavilla. Detailplaneeringuga ette nähtud pikad lineaarsed fassaadid on jaotatud erineva suurusega mahtudeks soliidses must- valges värvikombinatsioonis. Hooneid ühendab üks suur katus, mille alla on koondunud kogu elamine: korterid, trepikojad, terrassid, sissepääsud, valgustid, varikatused. See kõik loob mulje erinevatest ja omanäolistest hoonetest ning võimaldab samas vaatekoridore "läbi majade" . Lisaväärtust annavad avarad sissepääsud ja trepikojad ning tavalisest ruumikamad korterid, mille ette on projekteeritud klaasitud terrassid ja mis suvisel ajal toovad elu rohkem õue. Kuna arendaja soov on senisest rohkem pöörata tähelepanu hoonetevahelisele ruumile, siis jääb ruumi ka kvaliteetsele haljastusele, väikevormidele ning miks mitte ka skulptuuridele ja installatsioonidele,“ kirjeldavad võidutöö autorid.
Tallinna volikogu kehtestas eile Narva mnt. 67 ehk endise Kadrioru Tivoli alale plaanitava elurajooni detailplaneeringu. Kinnistu kuulub täielikult Arco Vara tütarettevõttele Arco Investeeringute AS.
Kuni viiekorruseliste korterelamute suletud brutopinna maht on 51 400 m2, äripindade maht 7 000 m2, lisaks näeb planeering ette kuni 21 150 m2 parkimiskohti maa alla. Kokku rajatakse krundile kuni 11 korruselamut kokku 605 korteriga. Projekti nimetus Arco Vara aruandluses on "Tivoli".
Seotud lood
Arco Vara Tivoli krundi kõrval olev
Liivaoja rajooni korterite müük pole aja jooksul kõige paremini läinud.
Tallinna volikogu kehtestas eile Narva mnt.
67 ehk endise Kadrioru Tivoli alale plaanitava elurajooni detailplaneeringu.
Arco Vara AS aktsionäride korralisel
üldkoosolekul teeb nõukogu ettepaneku maksta aktsionäridele välja 0,39 krooni
aktsia kohta.
Arco Vara tütarettevõte Arco Vara
Kinnistute AS müüs Kuressaares Tallinna mnt. 77/79/Kalevi põik 6 asuva
kaubanduskeskuse. Tehingu maksumus oli 29 mln krooni ja seda ilma
käibemaksuta.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.