Keskkonnainspektsioon on tänavu esimese
kolme kuuga registreerinud 608 keskkonnaalast rikkumist ning trahvinud 419
isikut, sealhulgas nii eraisikuid kui ettevõtteid kogusummas 981 220 krooni.
Keskkonnakahjuga rikkumisi oli 31 ning keskkonnakahju suuruseks kokku 967 544 krooni. Võrreldes 2007. aasta esimese kvartaliga on rikkumiste üldarv ja trahvitud isikute arv vähenenud. Möödunud aasta samal ajal oli 813 rikkumist ja karistuse saanuid 509.
Trahvide kogusumma on jäänud samaks, mis tähendab, et keskmine trahvisumma on võrreldes varasemaga tõusnud, ulatudes ligi 2500 kroonini, teatas inspektsioon.
Rikkumiste koguarvust ligi pooled ehk 283 rikkumist on registreeritud kalapüügivaldkonnas. Jäätmealaseid rikkumisi oli 92 ja metsaõigusnormide rikkumisi 80. Samad valdkonnad olid rikkumiste arvu järgi esikolmikus ka möödunud aastal.
Kõige enam ehk 90 keskkonnaalast rikkumist registreeriti tänavu Pärnumaal, järgnesid Harjumaa 86 ja Ida-Virumaa 73 rikkumisega.
Eelmise aasta samal perioodil oli kõige arvukamalt rikkumisi ehk 160 juhtumit Tartumaal, kus tänavu registreeriti neid 63. Pärnumaal fikseeriti möödunud aastal 112 rikkumist.
Rikkumiste arvu vähenemine Tartu- ja Pärnumaal toimus peamiselt tänu kalapüügirikkumiste vähenemisele. Püügirikkumiste arvu kahanemist võib seostada tänavuaastase sooja talvega, mille tõttu jääaluse püügi periood Peipsi järvel ja Pärnu lahel jäi tavapärasest tunduvalt lühemaks.
Seotud lood
Aasta tagasi käivitus „Pese säästvalt!”
initsiatiiv, mille algatajateks olid Euroopa keemiatööstusettevõtteid ühendav
organisatsioon A.I.S.E. ning Eesti Keemiatööstuse Liit.
Nanotehnoloogia tegeleb inimsilmale
nähtamatu maailmaga. Seetõttu pole meil tavaliselt aimugi, kui sellega kokku
puutume. Üheks hõbedast nanoosakeste rakenduseks on hävitada baktereid ning
vältida seega näiteks sokkidest levivat ebameeldivalt haisu.
Keskkonnaraha tänavuses teises
taotlusvoorus küsib Ida-Virumaa keskkonnainvesteeringute keskuselt 54 projektiga
114 miljonit krooni.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.