Skandaalid takistavad Merkot ka Lätis

M M’s ehk Merko ja Merks asjaga muidugi ei lepi ja lubavad, et kohtuteeta lõunanaabrid nüüd küll ei pääse.

Lätlased on rahvusraamatukogust unistanud juba 20 aastat. Uhke Valguse Loss, mille maketti saab praegu näha selle ehitamist korraldava agentuuri Kolm Uut Venda aatriumis, mahub oma ruutmeetri maksumuselt maailma kõige kallimate ja eksklusiivsemate ehitiste TOP 10sse. Pole siis ime, et selle ligi 2 miljardi kroonise ehitushanke ümber käib lausa inetuks kiskuv võitlus.

“See ei ole saladus, et Euroopa Liidus on Läti korruptsioonitabelis väga kõrgel kohal,” ohkab Kolme Uue Venna direktor Zigurds Magone väsinult. Just seetõttu sõlmitudki rangete antikorruptsiooninõuetega leping, millele kirjutasid alla kultuuriminister, Lätis läbipaistva ühiskonna eest võitlev organisatsioon Delna ja Magone ise. “Valguse Lossi ümber toimuva puhul tuleb põhjusi otsida ainult Merko tegevusest Eestis. Paraku kattuvad Merko ja Merksi omanikud 100 protsenti, nii et….,” on Magone seisukoht.

Merks tegi PR-triki?

Vaid pool tundi enne seda jutuajamist väljusid Magone kabinetist Läti ehitusfirmade esindajad, kes läbirääkimiste viimaseks vooruks vaibale olid kutsutud. Merksi juhti nende hulgas polnud.

Teiste konkureerivate ehitusfirmade kohal pole korruptsiooni vastu võitlev Delna seni suutnud korruptsioonipilve tuvastada. “Ei ole nii, et ärkame ühel ilusal hommikul üles ja korruptsiooni enam ei ole. Keegi peab sellega algust tegema ja esimene olema,” põhjendab Magone. Merksi kui kutsumata külalise konkurentidest pea poole odavam 1,95 miljardi krooni suurune hinnapakkumine tunnistati ebaadekvaatseks ning Merks heideti lõplikult üle parda. Merko Ehituse esimehe Tõnu Toomiku sõnul jäi sel hetkel sõelale sisuliselt üks pakkuja kahe mütsiga – peatöövõtjate ühispakkumine ja sama pakkuja tõenäoliste alltöövõtjate ühispakkumine.

Peamiseks favoriidiks peetud ning teisipäeval 2,55 miljardi krooni eest Valguse Kantsi ehitamise õigused endale saanud ehitusettevõtete ühenduse peamees ning ühtlasi Läti suurima ehitusfirma Skonto Buve juhi Maris Saukansi meelest käitus Merks pärast hankelt kõrvaldamist oma imeodava hinnapakkumisega jalga ukse vahele toppides nagu jalgpallihuligaan. “Nende pakkumine oli PR-trikk. Meie dokumentatsioon mahtus vaevu ühte ruutmeetrisesse kasti ära, nende oma vaid ühte väiksesse faili,” teab Saukans rääkida.

Konkurentide pahameelt Merksi imepakkumise üle võib mõista. Seadis ju Merks lubadusega riigi eelarvest rahastatav Valguse Loss konkurentidest 600 miljoni krooni võrra odavamalt ehitada nende pakkumiste adekvaatsuse küsimärgi alla ja tekitas küsimusi, kas Läti riik mitte maksumaksjate raha tuulde ei loobi. Ning kui raamatukogu hind läbirääkimiste viimasel tunnil 18 protsenti alla tuli, siis ehk polnudki Merksi pakutud hind müstiliselt odav?

Läti ehitusringkondades arvatakse, et esimestel astronoomilistel summadel, mis pärast Merksi pakkumist järsult alla potsatasid, on konkreetne põhjendus – need olidki mõeldud riiklikule tellijale. Riigi köis – las lohiseb. Erasektoris poleks keegi selliste hindadega lagedale tulla julgenud.

Samuti on hakatud nüüd, pärast hanke võitja väljakuulutamist kahtlema, kas M M’si hankelt kõrvaldamine toimus ikka seaduslikel alustel.

Kohtutee tulekul

Merksi juhatuse esimees Ivars Geidans osutab advokaadibüroo Sorainen õiguslikule hinnangule, mis ütleb, et Kolm Uut Venda rikkusid Merko ja Merksi hinnalt parimat pakkumist tõrjudes nii Läti kui ka Euroopa Liidu seadusi. “Seadus ütleb, et me võime osaleda. Ma ei tea, mis seisab Kolme Uue Venna soovi taga meid hankel mitte näha, kuid on kindel, et see toimub vastavalt kellegi soovidele. Me lähme kohtusse!” lubab Geidans.

“Las siis kaebavad kohtusse,” kehitab Zigurds Magone õlgu ja lisab, et ta ei näe ühtegi punkti, mille alusel Merks seda teha võiks, kuna “vennad” on kõik korrektselt teinud ja jutt hanke suunamisest absurd. Nimelt saadeti sajale ELi suuremale ehitusfirmale kutse hankel osalemiseks. Tõsi, hankele reageerimiseks antud aeg oli üsna lühike ning pakkumisedki pidid välismaised firmad tegema läti keeles. Kuid seegi on ehituses üsna levinud praktika.

Skonto Buve juht Saukans arvab aga, et Läti hiigelprojekt oli Euroopa firmade jaoks lihtsalt liiga tilluke. ELi ehitusgigantide huvi algavat tema sõnul nii 300–400 miljonist eurost.

Magone sõnul on nüüd küll aeg juba ehitama hakata. Millal see aga tegelikult ka toimuma hakkab, pole veel aga kindel, sest kui M M’s asja kohtusse annab, saavad kohtuinstantsid asja vaidluse ajaks seisma panna. Juristide hinnangul on Merksi positsioonid nii tugevad, et kannatavad vabalt välja ka Euroopa Kohtu.

Autor: 1706-aripaev