Tallinna linnavolikogu Reformierakonna
fraktsioon ütles pressiteates, et ei toeta linnavalitsuse plaani ühe miljardi
krooni suuruse laenu võtmiseks, nimetades seda kuritegelikuks linnakodanike ja
ametis oleva valitsuse vastu.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri sõnul on juba sel aastal 500 miljoni krooni laenamise põhjuseks rahaga hoolimatult ringi käiv linnavalitsus. Täiendav ühe miljardi krooni suurune laen tähendaks ühtlasi samas suuruses puudujääki ka valitsussektori tasakaalule.
„Ühe miljardi krooni juurde laenamine teeb iga tallinlase kohta 2500 krooni ehk ühte tavalist piiks-piiks-laenu,” ütles Holsmer. „Äärmiselt vastutustundetu ja küüniline plaan. Usaldamatust suurendab veelgi see, nad ei ole isegi otsustanud, mille jaoks tahetakse laenata.“
Remo Holsmeri hinnangul käib Tallinnas populaarsust kaotanud Keskerakond linnaeelarvega ringi peale-meid-tulgu-või-veeuputus suhtumisega.
„Selle asemel et otsida võimalusi kulude kokkuhoiuks linnaeelarves, tahab linnavalitsus võtta linnale juurde hiigelsuurt pikaajalist kohustust,“ lisas Holsmer.
„Jutt sellest, et linnal pole raha investeeringuteks, ei ole tõsiseltvõetav – hea linnavalitsus, unustage elamuehitusprogrammid, pronks- ja kipskujud, ebamõistlikult suured meediakulud, propagandaprogrammid ning te leiate raha vajalikeks investeeringuteks.“
"Kui arvestada linna senist laenukoormust, siia lisada sel aastal juurde laenatavat 500 miljonit krooni ja erafirmade kaudu miljardite eest ehitatavaid koolimaju, siis ongi Savisaar suutnud linna pankrotti ajada," ütles Holsmer.
"Paari aasta pärast jäävad laenuplaanide teostumisel linnaeelarve kulude reale linnapea palk ja laenude tagasimakse.“
Seotud lood
Riigikogu liige Taavi Rõivas esitas
rahandusminister Ivari Padarile arupärimise, et selgitada, Tallinna hiigellaenu
mõju riigile ning tõdes, et Tallinn elab selgelt üle oma võimete.
Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak
Juske kirjutas oma blogis linnavalitsuse plaanist võtta miljardikroonine
eelarvelaen ja lisab, et temale see üllatusena kindlasti ei tulnud, kuna oli ju
näha, et linnaeelarve tulude pool täis ei laeku.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.