Kinnisvaraarenduse ja -investeeringutega tegeleva ettevõtte Häuser Oberschneider Real Estate juhi Paul Oberschneideri sõnul peaks Baltikum mõistma, et me ei ole mitte kinnisvarahindade languse lõpus, vaid alguses.
„Olen hiljuti lugenud mitmeid kinnisvarateemalisi artikleid, kus on kajastatud Baltimaade kinnisvaraturgu, ning suhtun sellesse teemasse suurema pessimismiga kui üldine konsensus. Olen arvamusel, et ees on ootamas pikaajalisem langus, mitte pelgalt kerge komistus nagu suurem osa arvab,“ kirjutab mees
BBNi kolumnis.
„Kuna kinnisvara näol on tegemist suhtelise likviidsusega, liigub see palju aeglasemalt kui teiste valdkondade aktivad,“ selgitas Oberschneider, lisades, et kinnisvarahindade normaliseerumine võib aastaid aega võtta.
Mehe sõnul võib aega võtta protsess, mil pangad hindavad ümber kapitali väärtuse, millele nad laenu on andnud. Eelnimetatud korrektsioonide ajal võivad pangad vastumeelseid laene tagasi nõuda või nõuda laenuvõtjatelt omakapitali suurendamist, mille tulemusena ühtlustuksid laenukoormused.
Oberschneideri sõnul on hindade kahanemist oodata nii äri- kui ka tootmiskinnisvaras, kuna tarbija ostujõud väheneb.
„Ma arvan, et peaksime aru saama, et me ei ole mitte kinnisvara väärtuse langemise lõppfaasis, vaid alles alguses ning turu stabiliseerumine võtab märksa kauem aega, kui meedias kajastatud artiklites spekuleeritud on,“ sõnas Oberschneider.
Seotud lood
Tarkinvestor.ee analüütik Kristjan Lepik
kirjutas oma investeerimisportaalis, et kinnisvaraturg on nagu suur
naftatanker - muutused toimuvad väga aeglaselt ja trendid on üsna pikad.
Maa-ameti andmetel sooritati tänavu
esimeses kvartalis Eestis kinnisvaratehinguid 10,7 miljardi krooni väärtuses.
Aasta tagasi samal ajal tehti kinnisvaratehinguid 7,8 miljardi krooni võrra
rohkem ehk ligi 18,5 miljardi krooni eest.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman
ütles aripaev.ee-le, et esialgsetel andmetel lõpetasid kinnisvaratehingute
hinnad märtsikuus langemise, tehingute arv kasvas.
Eraisikute makseraskuste tõttu sundmüüki
pandud kinnisvara hulk püsib Saaremaal esialgu varasemate aastate tasemel.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.