Sihtotsija: Eesti probleem on spetsialistides, mitte juhtides

„Kaldun arvama, et viga ei ole mitte Eesti juhtides, vaid töötajates. Soomes on spetsialistide efektiivsus hoopis suurem, aga Eesti inimene ei suuda oma tööd ise teha,“ rääkis Keskküla, kelle sõnul on Eestis praegu probleeme heal tasemel spetsialistide leidmisega.

„Kui spetsialistid tahavad suuremat palka või paremaid tingimusi, ei saa öelda, et juht on halb,“ rääkis Keskküla ning lisas, et spetsialistide ootused juhile on kohati väga ebarealistlikud.

Keskküla sõnul on kindlasti Eesti juhtidel võrreldes näiteks Baltikumi juhtidega väiksem kogemus, mis tuleneb otseselt Eesti turu väiksusest. Tema kinnitusel on Eestis tugevad IT-juhid aga suurettevõtete või grupijuhtide kogemus jääb alla nii Lätile kui Leedule. „Eesti juhid keskmiselt ei ole nõrgad,“ ütles Amrop Heveri partner.

Üldiselt on loomulikult nii, et arenenud riigid pakuvad paremaid võimalusi ka juhtide arenemiseks, rääkis Keskküla. Kindlasti ei nõustu ta sellega, et Eesti juht käitub kui kubjas, ja ütleb veel kord, et pigem näeb ta probleemi spetsialistide tasemel.

EASi tellitud uuringust selgus, et 75% vastanute arvates on Eesti juhtide oskused Euroopa keskmised või madalamad. Vaid 1% Eesti elanikkonnast usub, et Eestis tegutsevate juhtide oskused on tunduvalt kõrgemad kui Euroopa kolleegide omad, teatas EAS.

Uuringu viis EASi tellimusel juhtimisteadlikkuse programmi raames läbi Turu-uuringute AS. Tegu oli omnibuss-uuringuga, kus valimi suuruseks oli 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat.