Liigne eemalolek võib põhjustada juhtimispraaki

Liviko juhataja Janek Kalvi sõnul võivad probleemid tekkida siis, kui juht on liiga pikalt ja tihti ära. Sel juhul tekib oht, et juhil ei ole adekvaatset ülevaadet ettevõttes toimuvast ning ta ei ole suuteline ise vajaduse korral operatiivselt tegutsema. Lisaks ei saa ettevõte ja töötajad kiirelt vajalikke otsuseid ja tagasisidet.

Kalvi arvates tekivad sellised olukorrad kergemalt autoritaarse juhtimisstiili juures: üks inimene otsustab kõik ning kui teda pole, ei ole kellelgi teisel volitust otsuste tegemiseks. "Selline kaugelt juhtimine soosib demokraatlikult juhitud organisatsioone, mil allüksusi juhib selleks volitatud ja pädev juht," räägib Kalvi.

Ka Livikos on demokraatlik juhtimine, mis tähendab, et allüksustel on oma pädev juht, kel on üsna suur tegevusvabadus ning tegevuskava. Need on varemalt juhiga kokku lepitud ning kord kuus või tihemini vaadatakse töötulemused üle.

Juht peab arvestama, et ettevõtlus ei tähenda ainult planeerimist, vaid ka eestvedamist ja eesmärkideni jõudmist. Kui juht on majast eemal, võivad töötajatel tekkida mitmesugused ahvatlused. "Sellist muret ei pea tundma, kui on professionaalsed keskastmejuhid," selgitab Kalvi.

Pigem on oht, et allüksustevaheline kommunikatsioon kannatab, sest juht täidab ka kommunikaatori rolli. Isegi kui kõik üksused töötavad vastavalt instruktsioonidele, kaugenevad nad ühisest eesmärgist ja üksteisest. Kalvi sõnul sõltub siin palju ettevõtte kultuurist: mida suurem ettevõte, seda väiksem on võimalus mitte tegeleda tööga. Tegemata töö hakkab üpris kiirelt silma paistma.

Juhi pidev äraolek nõrgendab meeskonnavaimu ja motivatsiooni. Balbiino juhataja Riho Niilsi sõnul võib selline situatsioon nõrgestada ühtset huvi eesmärkideni jõudmisel. Juhi paremaks käeks on osakonnajuhid, ent juhi roll on siiski väga tähtis. Kui firmakultuur on kõrge, töötajad motiveeritud ja patriootilised, siis probleeme ei esine. Stalinliku juhtimise korral, kus juht teeb ainuisikuliselt otsuseid, jäävad otsused õigel ajal tegemata ning töötulemus kannatab.

Niils tunnetab juhina, et võib-olla peaks kiirel ettevõtte laiendamise ajal rohkem oma meeskonnaga tööd tegema. "Õnneks on praegune ettevõtte haarde laiendamine ajutine, kui laienemine on tehtud, jookseb kõik rööpasse tagasi ja olukord tööl on rahulikum," räägib Niils.

Eesti ettevõtete juhtideks on värvatud ka välismaiseid juhte, kes on kodumaale jäänud perekonna tõttu sunnitud töölt pidevalt eemal olema ning ka kodust on nad palju ära. Sellised juhid on tihti eneseteostusele ja saavutamisvajadusele ehk karjäärile orienteeritud. Samal ajal karjääriga üritavad välismaised juhid oma pereelu koos hoida, mis tähendab näiteks pikki tööpäevi esmaspäevast neljapäevani, et kompenseerida reedest pühapäevani töö juurest eemalolekut.

"Ainus võimalus töökoormust vähendada ja oma eemalolekut kompenseerida, on tugev seljatagune ehk meeskond, kellega mõningaid töökohustusi ja otsuste tegemist jagada," ütleb Veeseadmed Groupi juhatuse liige Evert Kreek. Kui juhil on ettevõttes usaldusisik, ei tohiks Kreegi arvates probleeme tekkida.

TTÜ psühholoogia professor Mare Teichmanni sõnul on oht, et juht ei ole toimuvaga kursis ning tema tagasitulekul võivad töötajad edastada talle väärinformatsiooni, serveerivad toimuvat nii, nagu parasjagu vaja. See tingib valede otsuste tegemist. Siis on selgelt tegemist juhtimispraagiga. N-ö parema käe rakendamist peab Teichmann hädalahenduseks.