Eelarvekärped annavad kultuuripärandile hoobi

Eesti muinsuskaitse ümarlaud saatis täna avaliku kirja riigikogule, riigikogu kultuurikomisjonile, riigikogu muinsuskaitse ühendusele ja kultuuriministeeriumile, tuletades riigiasutustele meelde, et avariiohus mälestiste jaoks raha eraldamine ei ole investeering.

Järgneb kiri:

Mälestiste omanikele eraldatava avariitoetuste vähendamisest

Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua esimehena olen murelikult jälginud viimase aja arenguid ning ettepanekuid negatiivse lisaeelarve koostamisel. Majanduskasvu aeglustamine mõjutab kõiki eluvaldkondi ning paratamatult peavad riigiasutused üle vaatama oma 2008. a. eelarve. Ka Kultuuriministeerium ja selle haldusalas asuv Muinsuskaitseamet. Tänaseks päevaks on aga selgunud, et Kultuuriministeerium näeb muuhulgas ühe kokkuhoiu kohana muinsuskaitse all olevate mälestistele eraldatava avariitoetuste kärpimist 50% võrra! Avariitoetus ei ole investeering. See tähendaks rasket hoopi meie kõige halvemas olukorras, avariiohus, olevale kultuuripärandile. Mälestiste omanikud, Muinsuskaitseamet ja Riigikogu muinsuskaitse ühendus on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele suurendada avariitoetuste summat. Oma 2007. aasta aruandes Riigikogule tegi seda ka riigikontroll.

Alati on riik leidnud olulisemaid valdkondi ning muinsuskaitsele eraldatav raha on jäänud samasse suurusjärku, vaatamata samal ajal toimunud eelarve hüppelisele kasvule ja ehitustööde kallinemisele (2008. a. oli avariitoetusteks ette nähtud 19,4 miljonit krooni; 2007. a. – 20,7 miljonit krooni; 2006. a. – 17,5 miljonit krooni).

Avariitoetus on üks väheseid reaalseid toetusi mälestiste omanikele, kes muinsuskaitseseaduse kohaselt vastutavad mälestise säilimise eest ning peavad kandma säilimise tagamiseks tehtavad kulutused. Vähetähtis pole siin ka asjaolu, et 2008. a. avariitoetuste saajaid on teavitatud toetuse saamisest ning suur osa lepinguid on kahepoolselt allkirjastatud. Paljud toetuse saajad, olles kindlad riigiga sõlmitud lepingule, on teinud ettevalmistusi tööde alustamiseks ja kandnud ka kulusid. Juhul kui nüüd lubatud toetust 50% võrra vähendatakse võib see kaasa tuua kahjunõudeid riigi vastu ning planeeritud kokkuhoid võib muutuda lisakuluks.

Olen kindel, et Kultuuriministeerium ja Riigikogu liikmed mõistavad olukorra tõsidust ja seisavad ning tegutsevad meie kõigi ühise huvi – kultuuripärandi säilimise - eest. Loodetavasti on lisaeelarve menetlemise käigus võimalik tehtud ettepanekut veelkord kaaluda ning leida kokkuhoiuks sobivamaid võimalusi kui avariitoetused.

Lugupidamisega

Mika OravaEesti muinsuskaitse ümarlaua esimees