Hansabank Marketsi värskes Baltikumi
majandusülevaates seisab, et vähemalt osaliselt on nafta hinna tõusu taga
spekulatsioonid.
Ülevaates seisab, et nafta hinnad tõusid veebruari lõpus üle psühholoogiliselt olulise 100 dollari taseme barreli kohta ning on seejärel peaaegu eranditult seal püsinudki. Dollaripõhise nafta hinna tõus on vähemalt osaliselt seotud dollari nõrgenemisega: kui 2008. aasta jooksul on dollaripõhine hind tõusnud enam kui 21%, on hind eurodes jäänud paigale. Majanduskasvu aeglustumine ja varade hindade langus on toonud kaasa selle, et mitmed investorid on oma finantse paigutanud kaupadesse ehk teiste sõnadega, vähemalt osaliselt on nafta hinna tõusu taga spekulatsioonid.
Nafta hinnadünaamika prognoosimine on juba mitu aastat olnud tänamatu ülesanne ning seetõttu viitame vaid mõningatele olulisematele teguritele, mis seda kõige enam mõjutavad (muidugi juhul, kui ei avastata mingit uut tehnoloogiat, mis tooks kaasa nafta nõudluse järsu vähenemise). Nagu eespool mainitud, on pikaajaline trend tõusev tulenevalt kasvavast nõudlusest ja piiratud pakkumise kasvust. Arenenud riikide suhteliselt kehv majandusseis võib hinnatõusu pidurdada, kuid seni, kuni arengumaad (eelkõige neist suuremad) kasvavad kiiresti, on nafta hinna oluline ja pikaajaline langus vähetõenäoline. Praeguses majandussituatsioonis võiks oodata hinnataseme püsimist praegusel (st aprill 2008) tasemel vähemalt sel aga tõenäoliselt ka tuleval aastal (väikese tõususurvega). Kuid lisaks tuleb arvestada dollari liikumist ja spekulatiivseid surveid (need võivad nõrgeneda, kui finantsturud rahunevad). Lühiajalised hinnakõikumised on üpris tõenäolised.