Hansapanga arendus- ja analüüsijuht Kersti
Arro ütles, et laenu saavad jätkuvalt stabiilse sissetulekuga kliendid, kuid
majanduse jahenemine on muutnud inimesed alalhoidlikuks.
„Laenu saavad jätkuvalt stabiilse sissetulekuga kliendid. Pank arvestab, et ka intressi kasvades oleks kliendi sissetulek piisav,“ rääkis Arro.
„Selle aasta esimeses kvartalis on üldine käitumine muutunud alalhoidlikuks majanduskeskkonna muutumise tõttu,“ ütles ta.
„Kasvanud on väiksema üldpinnaga, kuni 50 ruutmeetrit ja vanemate, ehitatud aastatel 1960-1990, varade soetamine, kuna see on jõukohasem,“ sõnas pankur.
Arro rääkis, et kodulaenude müügimahud on vähenenud alates 2007. aasta kolmandast kvartalist, kuna kinnisvarahinnad on kasvanud ning neljandas kvartalis kasvas inflatsioon ning seetõttu ka muud väljaminekud on kasvanud.
2006. ja eelmisel aastal jõudsid kinnisvarahinnad tasemele, kus uue kodu soetamine oli jõukohane varasemast tunduvalt väiksemale hulgale peredele. Järgnes kinnisvaratehingute vähenemine ning hinnalangus 10-15 protsenti.
Arro märkis, et sellel aastal elavnemist ei toimu, laenuportfelli kasvutempo jõuab ca 15 protsendi tasemele.
Seotud lood
Hansabank Marketsi värskes Baltikumi
majandusülevaates seisab, et vähemalt osaliselt on nafta hinna tõusu taga
spekulatsioonid.
Hansapanga tarbimislaenude juht Annely
Herman ütles, et tänavu on tarbimislaenude kasvutempo oluliselt
aeglustunud, mis on peamiselt mõjutatud eratarbimise kasvu aeglustumisest ja
tarbijate kindlustunde märgatavast langusest.
Hansapank, suurim laenaja Baltimaades,
prognoosib aeglasemat majanduskasvu Eestile, Lätile ja Leedule nõrgeneva
sisenõudluse ja jaheneva globaalse majanduse tõttu. Prognoositakse ka kõrgemat
inflatsiooni.
Hansabank Marketsi värskes Baltikumi
majandusülevaates seisab, et kolm Balti riiki on endiselt finantsturgude
ebasoosingus – sellele viitab näiteks ka aktsiaturgudel toimuv - börsiindeksid
on umbes 2005. aasta II poole tasemel.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.