Nõudlus värske vee järele ei kao kunagi.
Küll aga võivad globaalse soojenemise ja sagenevate põudade tagajärjel kiiresti
väheneda mageda vee varud. Lahenduseks on toota joogivett mereveest. Seega on
merevee magestamine juba lähimas tulevikus väga tasuv äriidee.
Üks riik, kus juba praegu on veega kaunis kitsas, on Iisrael. 40 protsenti riigis kasutatavast mageveest saadakse Galilea järvest, kuid neli järjestikust põua-aastat on mageveevarud kokku kuivatanud. Seetõttu on juudid pidanud tunnistama, et pikaajalise lahendusena tuleb kõne alla vaid merevee kasutuselevõtmine, kirjutas BusinessWeek.
Sellise järelduseni jõudmine on kullaauguks 40-aastasele Kadimas baseeruvale Iisraeli ettevõttele IDE Technologies, mis on kiiresti kujunemas maailma juhtivaks ettevõtteks sektoris, millele lähimas tulevikus ennustatakse kordades mõõdetavat kasvu.
IDE kiire kasv sai alguse kolm aastat tagasi, mil Iisraeli Vahemere-äärsel rannikul Ashkelonis avati maailma suurim vee magestamise tehas. Tehas toodab aastas 100 miljonit kuupmeetrit magevett madalaima hinnaga, mis iialgi suure koguse vee soolatustamisel on saavutatud. „See projekt tõi meid kaardile just sel hetkel, mil tosinad riigid hakkasid otsima lahendusi oma veeprobleemile,” ütles IDE juht Avshalom Felber.
Järgmisel aastal alustab tegevust järgmine rannikule Haderasse ehitatud sama suur tehas. Kaks tehast annavad kokku umbes 10 protsenti kogu Iisraeli mageveevarust, tulevikus oodatakse aga selle protsendi järsku kasvu. Iisrael plaanib oma rannikule lisaks veel viis tehast, mille projektide peale IDE kahtlemata oma pakkumise teeb. Kuid ettevõte on suunanud oma pingutused ka väljapoole, kust oodatakse veelgi kiiremat kasvu.
Suurbritannias asuv veeprojektide tippanalüütik Global Water Intelligence hindab vee magestamisega tegeleva tööstusharu globaalset kasvu 12 protsendi võrra igal aastal kuni aastani 2015, mil kasv tõenäoliselt veelgi kiireneb. Kuumimatel turgedel, näiteks Hiinas, Indias, Austraalias ja USA-s, kus veepuudus on kujunemas kriitiliseks, ennustatakse isegi 20 või enama protsendi suurust kasvu igal aastal.
"Praegu on võimalusi nii palju, et me saame sõna otseses mõttes ise valida, millistes projektides me osaleda tahame,” ütles Felber. Mõned aastad tagasi polnud asi üldse nii roosiline, kui kõik suuremad vee magestamise projektid baseerusid araabiariikides, kuhu Iisraeli ettevõtetel puudus ligipääs.
IDE konkureerib umbes tosina teise ettevõttega, kelle hulgas on globaalsed hiiglased Veolia, Suez, General Electric ja Siemens. Hoolimata tihedast konkurentsist on IDE-t maailmas saatnud suur edu. Eelmisel aastal sõlmis IDE 100 miljoni dollarilise lepingu ehitamaks Hiinasse suurim vee magestamise tehas, mis varustaks joogiveega Pekingist 200 kilomeetrit kirdes asuvat Tianjini.
"Hiinlaste jaoks on tegemist põhimõtteliselt näidisprojektiga, mis kahtlemata viib uute lepingute sõlmimiseni,” ütles Felber.
IDE on viimase paari aasta jooksul lisaks võitnud suuri lepinguid Küprosel, Indias ja Austraalias. See kõik on toonud kaasa ettevõtte hüppelise kasvu. 2007 aastal kasvas kasum 60 protsenti. Ettevõte ei kommenteeri oma kasvuprospekte aastal 2008, kuid Iisraeli ajalehed on viimasel ajal IDE töökuulutusi täis.
Vastavalt Philadelphia investeerimispanga Boenning Scattergood vee-eksperdi Ryan Connersi arvamusele seisneb IDE eelis teiste sarnaste ettevõtete ees mõlema levinuma magestamistehnoloogia valdamises – nii kuumutamine kui ka pööratud osmoosi meetod. Need kaks moodustavad 90 protsenti vee soolatustamiseks kasutatavatest meetoditest. „Enamus ettevõtteid kasutab vaid ühte,” ütles Conners.
Kuumutamisprotsessi käigus keedetakse ookeanivett ning eralduv veeaur kondenseeritakse magedaks veeks. Pööratud osmoosi korral kasutatakse läbilaskvaid membraane, et eraldada sool mereveest. See meetod on viimasel ajal populaarsust kogunud parema membraanitehnoloogia väljakujunemise ning energiaefektiivsuse tõttu, mis on hinna alla viinud.
Tuleviku kasvu silmas pidades on IDE avanud kontorid ka USA-s, Hiinas ja Indias. Novembris teatasid ettevõtte omanikud plaanist viia ettevõte börsile, kuid aktsiaturgude praegune olukord on seda plaani edasi lükanud. See viivitus on aga ilmselt vaid ajutine tagasilöök. Globaalset soojenemist ning rahvaarvu kasvu arvesse võttes ei ole lähitulevikus näha veepuuduse probleemi lahenemist. See peaks IDE-sarnastele ettevõtetele tagama tulevikus tohutu kasvupotentsiaali. Ka Felber ise arvab nii: „Veejoomist ei saa lõpetada isegi majanduslanguse ajal.”
Seotud lood
Kui varem on räägitud peak oil’ist ehk
maailma suurimast võimalikust naftatoodangust, siis nüüd hakatakse rääkima ka
juba peak water’ist, mis viitab, et järgmise suure kriisi allikas võib olla
vesi.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.