Naftakriisi järel on oodata veekriisi

Sel nädalal Stockholmis toimuval rahvusvahelisel veenädalal on arutlusel just veega seotud mured, kirjutas di.se.

Eelmise aasta talvel rääkis ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon Davosi Maailma Majandusfoorumil, et üks maailma suuremaid väljakutseid on varustada kõik inimesed veega. Sajandi suurprobleemiks peab vett ka keemiafirma Monsantos juht Andrew Liveris.

„Veest võib rahvaarvu kasvamise tõttu puudus tulla osa kohtades Hiinas ja Indias, samuti aga ka näiteks Austraalias,“ rääkis Stockholmi Rahvusvahelise Veeinstituudi SIWI juht Anders Berntell, mööndes, et hetkel ei ole olukord veel nii hull, sest vett jagub kõigile.

Ometi märkis ta, et praegu on maailmas 900 miljonit inimest, kel puudub ligipääs heale veele, lisaks ei ole 2,6 miljardil inimesel korralikke pesemisvõimalusi. Samas on Läänemaailmas küsimus vee kvaliteedis.

Selline olukord loob häid võimalusi vee-ettevõtetele, kes saavad tööd nii reovee puhastamisel kui joogiveega varustamisel, aga ka vee puhastamisel soolast. Kogu tööstuse käive võiks Berntelli hinnangul ulatuda 1,8 triljoni Rootsi kroonini ehk ligi 3 triljoni Eesti kroonini.

„Ja turg kasvab kiiresti. Mõtle vaid, maailmas on kaks miljardit inimest, kellel ei jookse vesi kraanist nagu meil. Kõik suured Ameerika firmad on väga aktiivselt tegutsemas,“ sõnas teine SIWI esindaja Jakob Granit.

Anders Berntelli hinnangul võiksid Rootsi ettevõtted oma jõud teistega ühendada, et tugevust saada. Nii on näiteks juba käed löönud Hollandi ja Taani ettevõtjad.

Veefrondil on suuri rahasid juba ka teenitud. Näiteks müüs General Electrik mullu keskkonnatehnikat 84 miljardi Rootsi krooni ehk ligi 140 miljardi Eesti krooni väärtuses. 2010. aastaks loodetakse see summa kahekordistada.