Kasutatud auto ost pangalt

Praegune halbade hüpoteeklaenude kriis on neljas ja suurim panganduskriis alates II Maailmasõjast. IMFi hinnangul ulatub mahakantud summa triljonile dollarile, millest lõviosa kannavad ilmselt USA finantsinstitutsioonid. Arvestades, et USA finantsinstitutsioonide omakapitali varud on kokku ligi 1,2 triljonit, on summa üüratu.

Miks panganduskriisid toimuvad? Kas pankurid on asjatundmatud? Vastus peitub halva raamatupidamissüsteemi ja moraalsete ohtude mõjude kombinatsioonis.

Halb raamatupidamissüsteem on rahvusvahelised finantsaruannete standardid (IFRS), mida kasutavad suured ettevõtted. IFRS ei tunne ära süsteemset nakkust, mis tuleneb varahindade liikumisest.

Praegu on olulised kolme moraalse ohu mõjud. Esiteks sõltub juhatuse tasu liialt lühiajaliste aktsiahindade resultatiivsusest. Teiseks loodavad pangad liigseid investeerimisriske võttes, et valitsused nad vajadusel päästavad. Halbade laenude kriisis pangad spekuleerisid, et nad on valitsuste jaoks liiga suured, et lasta neil pankrotistuda. Asjaolu, et Inglise Pank päästis Northern Rocki ja USA föderaalreserv Bear Stearnsi 30 miljardi dollariga, näitab, et neil oli õigus.

Kolmandaks tuleneb moraalne oht asümmeetrilisest infost pankade ja nende kreeditoride vahel. Pangad annavad välja väärtpabereid atraktiivsete nominaalsete intressimääradega. Sageli on need tagatud keerukate portfellidega, mis sisaldavad häid ja halbu varasid, mille tegelikku riski ei ole võimalik hõlpsasti hinnata.

Praeguses kriisis alahindasid erahindamisasutused dramaatiliselt riske, mis ahvatlesid investoreid ostma hüpoteegiga tagatud väärtpabereid liiga kallilt.

Seega ei peatanud panku miski kõlbmatuid võlakirju müümast. Nagu kasutatud autod, mis pärast mahamüümist katki lähevad, tomatid ja õunad, mis näevad head välja, kuid maitsevad vesiselt ehk müüja vähendab toote kvaliteeti ja kärbib kulusid ostja teadmata. Kui kehvi tooteid müüakse sama hinnaga nagu häid tooteid, siis viimased kaovad turult.

Pankadele on vaja rangemaid reegleid. Finantstooted tuleb muuta läbipaistvaks, piirata bilansiväliseid tehinguid. Eelkõige tuleb vähendada võimendatud tehinguid, nõudes kõrgemat omakapitali-varade suhet.

Õige foorum uute eeskirjade määramiseks finantsturgude jaoks oleks IMF, G7 või USA ja Euroopa ühine ametiorgan. Ühepoolselt kehtestatud reeglid ei hoiaks ära globaalset kriisi.

Copyright: Project Syndicate; www.project-syndicate.org